lugesin perekoolist artiklit keiserlõikusega sündinud lastest, mis väitis, et need lapsed on aeglasema arenguga ja elus väiksema läbilöögi võimega ,kui tavasünnitusega sündinud lapsed.Nüüd tiksub ajudes juba mitmes päev....Asi selles et kodus kõik kolm keisrilast- vanim 16 ,siis 10 ja väikseim 2 nädalane.MU 16 aastane On koolis jumala kolmeline ja tihti tuleb ka kahtesid.Õpetajad on alati öelnud ,et ei ole loll, aga on jõle aeglane.Oma 10 aastase pojaga maadleme juba ilmatuma hulk aega sorava lugemisoskuse eest, kusjuures tähed said selgeks juba 4 aastaselt ja mingil määral veeris juba siis.Aga praegu pakub sõnade lõppusid tihti laest, nii,et lause mõte jamaks kisub...Ei ole nii, et emal ükskõik ja ei harjuta, aga niisugusel tasemel luges ta juba varakevadel, nüüdseks on suure surmaga suvel läbi loetud ;kevade;ja;Tom Sawyer; aga no ei lähe paremaks...Lugesin nüüd seda artiklit, algul mõtlesin ,et ah jama, ei tee välja , aga nüüd muudkui tiksub ja tiksub peas- mõtlen,et olen siia ilma toonud andetud ja meie saavutustele suunatüd ühiskonnas saamatud lapsed...Nüüd veel kolmas ka...Perenõustaja- palun vastust...
Mõistan teie muret olles ise ühe 2a2k keisripoisi ema ja 9kuuse keisripiiga tädi. Loomulikult on nad veel väiksed, et paikapanevalt teie loetud artikliga võrrelda saaks, kuid midagi siiski.
Tunnistan, et minu poeg on veidi aeglasema füüsilise arenguga olnud. Keerama hakkas 4,5k, püsti ajas/tugede najal hakaks käima küll 7k, kuid ise kõndima 1a2k. Erinevalt paljudest temaealistest on ta rahulikum, veidi kartlikum (mõnes olukorras mõjub pigem suurema ohutunnetusena) ja väldib hulljulgeid ronimisi-möllamisi. Samas ei saaks teda passiivseks nimetada. turvalises keskkonnas suudab möllata küll. Teisest küljest - vaimselt on ta ees paljudest vanematest lastestki - huvitub tähtedest, tunneb loomi-linde ning on ülihea fantaasiaga.
Õe tütar on aga ülikiire füüsilise arenguga - 5k käis käpuli, 6k püsti ja mööda tugesid jne. Samuti väga asjalik laps.
Arvan tõsimeeli, et sündimisviis pole põhjuseks, miks teie lapsed on sellised nagu nad on. Kindlasti on neil andeid, millega teistele suudavad nö silmad ette anda. Aeglus võib olla lihtsalt iseloomuomadus - on inimesi, kel on igas olukorras aega küll, on inimesi, kes peavad palju asju oma peas omamoodi läbi töötama või koguni ise praktiliselt läbi tegema. Meie koolisüsteem aga tunnistab ainult kiirema mõttetööga lapsi. 45minutilise tunni jooksul võetakse joostes läbi uus materjal ning laps peab väga palju tööd tegema omapead kodus (sageli ei saa ka vanematelt küsida, kuna neil pole enam meeles). Kinnistamine toimub möödaminnes, pidevalt tulevad juurde uued teemad, kus sageli peab kasutama varemõpitut. Kui aga varemõpitu pole korralikult selgeks saanud, tekibki iga uue asjaga probleem ning nii ollaksegi nõiaringis sees. Samuti peavad Eesti koolilapsed väga palju lihtsalt pähe õppima. Loogiliste seoste ja abimaterjalide kasutamisega on meie õpetajad suhteliselt kitsid. Muidugi on erandeid, kuid üldplaanis on probleemid just selles.
Ütlete ise ka, et teie vanim laps ei ole loll, lihtsalt aeglasem. Ehk oleks abi koduõpetajast, kes aitaks tal raskemate ainete materjali veelkord läbi töötada. Koolis arvestatakse enamuse järgi, koduõpetaja arvestaks vaid temaga ning oleks aega tegeleda just nende punktidega, mis raskust valmistavad talle, mitte poolele klassile. Samuti ehk aitaks mõni vahva õpetaja nooremale lugemist kergemaks teha (on selliseid inimesi, kel on raskusi lugemisega näiteks sel põhjusel, et nende silme ees tähed nagu muudaks oma järjekorda vms). Võib-olla oleks kasu ka teistmoodi pedagoogikasuundade uurimisest (Waldorfkooli võtted)
Huvitaks, kas teie lapsed on parema- või vasakukäelised. Nimelt õnnestus mul kord olla matemaatika järeleaitaja ühele vasakukäelisele (ja paljude õpetajate poolt hüperaktiivseks liigitatud) lapsele. Sain kinnitust varemkuuldule, et vasakukäelise mõte liigub veidi teistmoodi. Abstraktsed mõisted olid tema jaoks keerulised ning kõik tuli nö puust ja punaseks ette teha. Nägemismälu oli tal super, kuulates läksid paljud asjad lihtsalt mööda. Kasutasime nn aktiivõpet, muutsime matemaatika mängulisemaks-näitlikumaks ja lapsel oli ka koolis kergem uut materjali omandada, sest algteadmised olid kinnistatud.
Kogu selle pika jutuga üritan siiski öelda, et ei usu sündimisviisi ja lapse iseloomu/teadmiste/füüsilise tugevuse jms vahelist seost. Vastukaaluks võin öelda, et olen lugenud artiklit, kus keisrilastele omistati hüperaktiivsust, pinnapealsust ja närvilisust. Paralleele tõmbaks ka sellega, kuidas eri teadlased kuulutavad "üht ja ainust" tõde toitumise kohta. Olete kindlasti isegi kohtunud teadmistega, et leib tekitab vähki, piim tekitab vähki, valget suhkrut ja soola ei tohiks süüa ning kõik loomne on kümnel muul viisil kahjulik. Niimoodi on eri koolkonnad teinud selgeks, et mitte midagi süüa ei tohi. Samuti avastavad kõigil muudel aladel targemad kogu aeg eri asju ja pidevalt lükatakse varemavastatud "tõdesid" ümber.
Loodan, et suudate loobuda enese süüdistamisest. Ehk aitab mõte, et kui keisrilõiget poleks, poleks teil ka neid kolme vahvat last.
Sündimisviisil pole vahet - me kõik oleme lihtsalt omamoodi erilised ning ümberkujundamise asemel tuleb sageli kohandada muid tingimusi ja tegutsemisviise nende omapärade järgi.
Päikest teie perele!