Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: vastuhaukumine

teele
Külaline
Postitatud 09.08.2006 kell 23:06
mida öelda vastuhaukuvale lapsele. haukumine-mind ei huvita, tee ise kui tahad, see on sinu korter, korista kui tahad jne
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 16.08.2006 kell 16:15

Mida teha, kui vanem soovib, et laps koristaks ja seepeale on tulemuseks hoopis vasturääkimine? Kahtlemata on see ebameeldiv ja valmistab pettumust. Palju lihtsam ja toredam on ju kui lapsed oleksid alati sõnakuulelikud ja teekisid seda, mida lapsevanem tahab.
Kui nüüd proovida mõelda, kuidas see tekib, siis läheb mõte sellele, et vastu soovitakse hakata siis, kui meid käsutatakse ja kamandatakse ning kui otsustatakse meie eest, mida ja millal me tegema peaksime. Ja see ei meeldi ei suurtele ega väikestele. Et midagi kedagi tegema panna, peaks ta ka ise tahtma ja osalema, saama kaasa rääkida otsuste, kokkulepete, tegevusplaanide tegemises.
Kirjast väljendub suhtumine „minu-sinu oma” ja see võib viidata ka korteri, st kodu suhtes meie-tunde puudumisele. Siin võiks pikemalt mõtiskleda, kuidas see kujunenud on. Näiteks, kas kodus, peres on rõhutatud minu-sinu asju, mis võiksid olla ühised või on midagi suhetes, sellist, et pole meie-pere tunnet. Ühise pere tundele aitab kaasa näiteks ühised ettevõtmised, arutelud, kaasamine otsustamisse (eakohastes teemades) jne. Võimalik, et see oli vaid bravuuriga öeldud ja on liialdatud sõnasabast kinni võtmine (kiri ju ka piisavalt lühike, et midagi väita).
Kust siis alustada? Esmalt on loomulik, et väljendate oma häiritust lapse käitumisest ja rahulolematust koduse korraga. Seda kindlasti mina-keeles, st millist mõju avaldab see Teile. Näiteks: mulle ei meeldi, kui meie kodu on koristamata; mulle teeb muret see, kuidas me omavahel suhtleme; ma ei pea õigeks, et ainult mina pean koristama ja vajan sinu abi; ma soovin, et meil oleks kindel kokkuleppe, mida ja millal keegi teeb, ilma et ma peaksin näägutama; ma ei taha pidevalt tülitseda koristamise pärast jne. jne. Need on vaid näiteid, kuidas võiks alustada või reageerida, kuid edasi peaksite olema valmis ära kuulama lapse arvamuse, kuidas tema asju näeb ja kuidas ta tahab asju korraldada. Parim ongi see, kui te ei süüdista, ei ründa ega riidle, vaid näitate head tahet temast aru saada ja anda talle võimalus osaleda kokkuleppe sõlmimisel (nt. mida teeb igapäevaselt ja mida vahetevahel, nt koristab kord nädalas enda poolt valitud päeval, mida täpsemalt selleks teeb jne.; ).
Kui soovite, et laps räägiks Teiega lugupidavalt ja arvestaks Teiega, siis on oluline jälgida, kuidas Te ise suhtlete lapsega. Seejuures Teile on täielik õigus sekkuda, kui tema sõnakasutus Teile ei meeldi.
Jõudu ja optimismi!


Postitus muudetud Marge Vainre poolt.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (3)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!