Olen väga mures oma 1.9aastase poja pärast. Tema elus on hetkel väga palju muutusi toimunud: vanemate lahkuminek ja pisikese venna sünd kuu aega tagasi. Kuivõrd minul kui lapse emal pole siin Eestis mingit tugivõrgustikku,kes saaks aidata kahe lapsega toimetamisel, otsustasime lapse isaga et võtab ta 3 nädalaks öösed enda juurde et ma saaksin pisikese beebiga toimetada rahulikult. Kolm nädalat seetõttu et siis tuleb mu ema välismaalt siia ja läheme kõik koos minu ema juurde elama- mina ja kaks last. Lapse isa elab oma ema juures hetkel. Õnneks on isal ja lapsel väga hea kontakt olnud sünnist alates. Laps on iga päev ka minuga olnud umbes pool päeva. Mulle teeb muret et kuidas sellised muutused lapsele mõjuda võivad? Emast eemalolek nii väikesele lapsele võib iu väga halvasti mõjuda ta kindlustundele? Eile proovisin magada mõlema lapsega koos aga see oli väga hull. Suurem ärkas nuttes, proovisin rahustada, aga tahtis kaissu ja mul oli pisike seal rinna otsas just. Läks hüsteeriasse et ei saanud kaissu. 2.5 tundi üritasin suuremat rahustada. Ise ärritusin ta peale juba. Ja sellest läks ta veel rohkem hüsteeriasse. Kuna ma ise antud olukorras ei oska kuidagi käituda siis kipun vanema lapse peale ärrituma kuigi tean et see pole õige. Siiski ei suuda rahulikuks ka jääda kui olukord pingeliseks läheb. Hirmutav on see et ma vihastan ta peale nagu täiskasvanu peale kuigi tean ju et ta on kõigest segaduses väike laps kes tahab ema tähelepanu. Kuidas ma saaksin vanema poisi ja üosikesega koos magama hakata ? Mida peaksin tegema et ta rahulilult suhtuks sellesse magamisse? Pisikesele vennale kipub ka kallale tulema voodis. Pean pidevalt valvel olema et pisemat ei lööks v ei sakutaks. Muidu päevasel ajal musitab ja tahab sülle võtta vennat. Mul on endal ka juba tekkinud selle kahe lapsega magamise ees tekkinud tohutu hirm et kardangi uuesti proovida. Samas tahan et pojad mõlemad ka öösel oma ema juures magavad.
Jah, muidugi on lapse jaoks muutus, kui perre sünnib noorm vend. Kui laps on olnud seni vanemate jagamatu tähelepanu keskpunktis, siis nüüdsest tuleb tal seda jagama hakata. Lisaks läheb ema fookus paratamatult enam vastsündinule, kes ju vajabki antud ajahetkel just teda. Aasta ja üheksakuusele väikemehele võib olla seda tõesti palju, sest ka tema baasvajadus on olla oma ema (ja isa) elu keskpunktis, ta on alles nii pisike laps. Muidugi, tema vanuses laps suudab juba paljutki (kõnnib-jookseb-sööb-ehk käib ka potil- juba räägib veidike-avastab maailma enda ümber- jne. jne.), teisalt saab ta seda kõike turvaliselt teha siis, kui maailm tema ümber on tasakaalus. Kuna inimeste ellu, sh ka laste ellu om muutused justkui sisse programmeeritud, siis tuleme me kõik nendega toime. Loomulikult, mõni kohaneb kergemini, teine suuremate raskustega ja muutustega kaasnevatest stressireaktsioonidest/kohanemisreaktsioonidest võivad vanemate jaoks anda maärku näiteks lapse muutunud käitumine.
Lisaks on muutunud teie paarisuhe, olete asunud oma mehest eraldi elama ning ka see võib olla teie lapsele suur muutus ja stressor. Väga asjakohane on hoida isa-lapse suhet ning praegune olukord, kus laps ööbib kolm nädalat isa pool, on abistav ka teile.
Mida tahan öelda,- jah, loomulikult on teie väikemehel keerukas eluhetk. Teisalt on see ju ka teil!
Laps saab muutustega hakkama just nii hästi, kui teie ise ema ja naisena nende tohutute elumuutustega (nagu beebi sünd ja paarisuhte lagunemine) toime tulete.
Kuna kirjutasite, et teil kohapeal tugivõrgustikku pole (mees ju ikka on, kuigi elab eemal!), on koormus ja surve teile paratamatu ning võiksite mõelda, kuidas ennekõike enda vajaduste eest hoolitseda,- muidu ei jaksa te olla piisavalt hea vanem om lastele ja see ei toeta suuremat poega muutustega kohanemisel, samuti nagu ka vastsündinut. Pinged, keerukad tunded, ärevus, väsimus, kurbus...need võivad olla vaid mõned võimalikest tunnetest, mida kogete.
Seega julgustan teid ühendust võtma raseduskriisinõustajaga, kellega koos keerulist elusituatsiooni ja oma tundeis/mõtteid ventileerida, ehk ka arutleda ja leida võimalikke lahendusi tugivõrgustiku parendamiseks.
(raseduskriis on olukord, kus väheneb naise, mehe /.../ toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutustega /.../ lapseootuse, lapse sünni ning emaduse ja lapsevanemaks kasvamisega). Eestis on spetsiaalselt raseduskriisidega tegelev SA Väärtustades Elu, vaadake: http://www.rasedus.ee/noustamine/raseduskriisi_noustamine
Perearsti või günekoloogi saatekirjaga on võimalik saada tasuta teraapiat.
