Tere, meil on 1a10k tüdruk, kui ma keelan teda siis vahel ta keeb nagu üle ja hakkab oma asju peksma. Võtab lego ja lööb vastu maad või muu mänguasjaga peksab lauda või põrandat. Teine võimalus on et ta hammustab diivanit või rebib oma riideid. Kui ma sülle võtan et rahustaks teda, siis tõmbab pulgaks ja läheb hüsteeriasse. Mul poleks midagi selle vastu kui ta ennast tühjaks tahaks nutta, aga ta ei nuta. Ta elab nagu oma viha välja. Mis ma sel juhul teen temaga?
Küllap olete juba lugenud mitmeid soovitusi, sh tühjaks nutmise lubamist. On ju teie muregi selline, mis on üks levinumaid ka siinses nõustamiskeskkonna. Tasub lugeda ka teistele sarnastele kirjadele antud kommentaarid üle. Lisan veel, et väga oluline on, et lapsel oleks piisavalt eakohased, huvitavaid tegevusi ja selliseid, mis on ohutud ega tooks kaasa pidevaid keelamisi. Samuti on väga suur vahe, kuidas lapsi keelata ja piire seada. Nii võib mõni käsk või keeld olla lapsele ehmatav, halvustav või kuidagi hirmutav ning seetõttu ka jonn ja agressiivsus kerge tulema. Pole ju selles vanuses lapsel kuigi palju viise ja oskusi end väljendada ega suutlikkust tunnetega toime tulla. Seetõttu vajavadki nad eelkõige selliseid piire, mis mõjuvad turvaliselt ja on rahustavad. Seetõttu on ülioluline vanemate enda seisund, rahumeelsus, toetav ja sõbralik suhtumine ka neis olukorras, mil laps sobimatult käitub. Pean silmas mitte toetust häirivale käitumisele, vaid lapsele endale, tema vajaduste mõistmist. Juhendage, osalege tema tegevsutes ja andke teada, kuidas tohib – nii saab ta toimetulekuviise lisaks keeldudele. Otsige neid tegevusi, mis pakuvad positiivseid kogemusi ja rõõmu, tunnustage teda, pakkuge lähedust nii füüsilist kui emotsionaalset – kõik see toetab tema enesetunnet ja toimetulekut oma keeruliste tunnetega.
