Tere, mul on selline mure, laps valetab. Valetamine on toimunud juba pikemat aega, aga nüüdseks on see juba päris üle piiride läinud - valetab iga asja kohta. Laps on nimelt 6-aastane. Panen teda varem magama, selle eest, aga miski ei aita. Ma ei ole inimene kes oleks ka poolt lapsele vitsa andmisega. Sest löömisest saab laps aru, et ta on paha ja ta peabki olema.
Samas laps ise ei saa aru päris täpselt, et ta valetab. Tema arvab, et ta teeb nalja. Ütleb, et keegi tegi temale haiget ning järgmine hetk ütleb, et see oli nali.
Mida ma peaksin tegema, et valetamisest lahti saada ja enam selliseid asju poleks?
Teil on mure oma lapse valetamise pärast.
Olen teiega igati nõus: lapse pahaks sildistamine annabki lapsele põhjuse selle sildi kohaselt käituda ja karistamine ei ole sobiv viis keerukate olukordade lahendamiseks.
Alati on vaja mõelda lapse vanusele, millest tulenevad eripärad, ja samuti neile eripäradele, mis lapse on kujuneva isiksusena: tema temperament, sellega seonduv sotsiaalsuse ase jne.
6-a laps on veel kindlasti selles eas, kus reaalsus ja unistused, müstilised seletused toimunule jms on igati kohased. Laps osati justkui teab, mil moel elu ja suhted toimuvad, teisalt elab ta aga justkui oma peas loodud maailmas, kus on palju ebarealistlikkust. Alla 10-aastaste laste puhul mina siiski ei räägiks valetamisest. Te kirjutate ka, et laps nagu ei saa aru, et ta valetab. Jah - nii tore on ju asju välja mõelda, lapse fantaasia on lahti, ta loovus on avatud. Teinekord on märgatav, et laps teeb "klouni", sest selle klouni taha saab ära peita nii oma tegelikud tunded, mida miskipärast otse välja näidata ei ole turvaline, või saab laps nalja ja väljamõeldise kaudu keerukat olukorda enda jaoks kergemaks muuta.
Lapsevanem on alati reguleerija, ja ka dekodeerija ehk käitumise tõlkija. Ühelt poolt saate uurida, mis on peidus selle taga, et laps just sel moel käitub, millised on lapse kasud sel moel käitudes. Kas ta saab nii rohkem tähelepanu, enam tagasisidet, rohkem kontakti teiega? See on see nn lapse koodi lahtimuukimine - see, et ta käitub teataval viisil, näitab midagi tema vajaduste kohta. Kui lapsel näiteks on vajakajäämised selles osas, mida ma välja pakkusin, siis saate anda lapsele talle vajaliku tähelepanu ja kontakti tema rohkema kuulamise kaudu, enama kohal olemise kaudu lapse jaoks.
Teine pool on reguleerimise pool. Saate lapsele selgitada, miks see lapse käitumine teile ei sobi, tehes seda lapse enesehinnangule kahju tegemata, st räägite endast, oma tundest ja mõjust teile, kui laps sel moel käitub. Saate tõmmata joone "päris" ja "mängu" vahele, väljendades oma segadust, kui teie jaoks on olukord n-ö päris, aga lapse jaoks n-ö mängu. Väljamõeldised ja naljad, fantaasialood ja mõtte vaba uitamine on samas lapse intellekti arengus olulisel kohal. Seetõttu on tore ja arendav, kui saab teadvalt nalja ja väljamõeldistega tegelda, kui see on kokku lepitud reeglitega mäng, mida koos mängitakse, siis lapsel tekib ka piir nn tõsiste ja nn nalja või mängu olukordade vahel. Ja kui laps nn tõsises olukorras hakkab rääkima midagi sellist, mis teile tundub väljamõeldud, siis tuleb sellele ka viidata ja püüda aru saada.
Neis olukordades on tähtis kuulata, olla tähelepanelik ja hinnanguvaba.
Juhul kui märkate, et lapse väljamõeldised on seotud mingite tõsiste teemadega, mida laps väljamõeldisega vähem tõsiseks püüab muuta, on kindlasti vaja kuulamist ja aktsepteerimist, kui laps tunneb et teda võetakse tõsiselt, et tema juttu kuulatakse tähelepanelikult, ei sekkuta hinnangute või otsese nõuandmisega, siis on lapsel ehk ka hõlpsam rääkida asjadest just nii nagu ta mõtleb, ei ole vaja oma mõtet väljamõeldisega varjata. Usalduslikkust teie ja lapse vahel saate suurendada teie, laps seda ei oska ega suuda.
Lapse magamaminekuaeg peaks olema rutiinselt sama, see on parim hea une ja kiire uinumise tagaja, seda ei maksa panna sõltuma teistest asjadest.
