tere. kuidas peaks suhtuma keele näitamisse? minu 3,5ne on järsku avastanud et selline variant on olemas ja kasutab nüüd seda minu ärritamisel meelsasti. muidugi võisin ise talle selle lõbusaks teha, kuna peale esimest korda ja pikka seletamist et nii pole ilus jne ähvardasin ka nurka seisma panna. kuna seda polnud varem olnud siis pingutas ta kõvasti ja sai siis lõpuks mis tahtis- panin nurka. ja nüüd näitab ta mulle ikka keelt kuigi nurka ma teda selle eest enam ei pane, olen öelnud et nurgas võib niisama ka seista kui huvi on... ja üldse on ta ikka suhteliselt sõnakuulmatu ja isepäine kuidas peaksin reageerima? saan aru et kõik sellised "avaldused" on vaid piiride katsetused, kuid seda enam peaks minu reageering olema adekvaatne
Muretsete oma lapse käitumise pärast ja mõistate, et lapsed katsetavad, kus piirid on. Nad loovad tõepoolest pilti, mida tohib, mida mitte. Põnev on ju jälgida, kui teen seda, mis siis saab, kui toda, kuidas siis ema reageerib jne. Tegelikult on see ju selles vanuses üks põnevamaid mänge ja katsetusi. Avastada ja kogeda on palju. Olete proovinud karistada ja loobunud sellest. Arvan ka, et ilma karistamiseta saab hakkama. Täiesti piisav on üks või paar korda öelda, et teile keelenäitamine ei meeldi ja jääda seejuures suhtleliselt neutraalseks. Ilmselt ei ole tulemuslik sellega liialt tegeleda ja tähelepanu pöörata. Kui ta tõesti soovib ärritada teid, nagu olete täheldanud, siis mitte ärritudes ja tähelepanu mitte pöörates saate selle lõbu talt ka ära võtta. Kui teil jätkub huvi, siis hea oleks veel jälgida, mis toimub teie vahel enne, kui tal tekib soob teid ärritada.
Jätkuvat mõistmist ja toredat koosolemist teile.
