Mul on 2,5 aastane poeg, keskkond, mis meid ümbritseb on kakskeelne. Ja võimalik, et sellest tulenevalt laps ei oska veel rääkida, õigemini ta räägib palju, aga keegi ei saa temast aru...vaid mõned üksikud sõnad on arusaadavad. Laps on väga aktiivne ja temperamentne, talle meeldib "kalli-kalli" ja " musi" teha, kuid samas on tunda ka tema agressiivsust, ta loobib mänguasju ja võib ka lüüa käega, ja ma ei oska talle enam seletada, et nii ei tohi teha. Olen teda karistanud nii, et viisin tema enda tuppa ja panin ukse kinni, sest tavalisest rääkimisest ( pisaratega ja ilma) ei ole kasu, ta ei kuula sõna ja jätkab, päris laksu anda ma ka ei suuda. Palun, andke nõu mida ja kuidas teha. :rolleyes:
Alustuseks soovitus, mida on antud kakskeelsetele peredele. Kui vanemad räägivad erinevat keelt, siis tuleks kummalgi vanemal suhelda lapsega oma emakeeles. Keeleuurijad väidavad, et vajalik on õppida ära korralik lauseehitus: alus, öeldis sihitis.Kui on üks sõna ühes ja teine teises keeles, siis kõnest arusaamine ja kõne areng võivad saada häiritud. Muidu aga õpib laps ära kaks keelt ja räägib vanemaga tema emakeeles. Nüüd rääkides väikelapsega kasutage tema eale sobivat suhtlemist. St. kinnitage öeldut tegudega ja füüsiliselt. Kui laps jookseb ja ei kuula teie keeldu, siis võtke laps kinni ( sõbralikult, kuid kindlalt) ja korrake oma keeldu või palvet, nt. palun istu ja hakka sööma ja suunake laps tooli peale istuma. Vajadusel tehke seda mitu korda. :rolleyes: Veenduge, et laps täidab korralduse. Vastasel juhul jääb lapsel mulje, et ema räägib midagi, aga minusse see ei puutu ja ta õpib kõiki korraldusi ignoreerima. Lapsega vesteldes jälgige, et teil oleks temaga silmside ja et ta tõesti kuuleks, mida ütlete. Ärge esitage palveid ega keelde nn. möödaminnes, sest laps ei pruugi neid kuulda, kui on oma tegemistesse süvenenud. Järjekindlust ja armastust!
