Tere! Meil on loomult tundlik ja empaatiline poiss, kes peab lugu kõikidest reeglitest. Aga nende omadusega tuleb kaasavarana ka sage haavumine. Pisarateni solvub ta siis, kui ongi tema hinnangul toimunud ebaõiglus. Siis saab alati räägitud ning õiglus jalule seatud. Aga mitu korda päevas tekib ka solvumisi, mida on raske ennetada ja mis näivad tühised. Näiteks praegugi rääkisin abikaasaga telefonitsi, lõpetasin kõne ning vaatan, et noormees on pisarates. Selgus, et tema tahtis ka issiga rääkida (tavaliselt nii ei ole ja sellest soovist ta märku ka ei andnud.) Situatsioonid ongi enamasti tingitud sellest, et ta eeldas, et keegi teine oleks kuidagi teisiti käitunud. Õnneks ta alati räägib, mis teda kurvaks tegi ning saame muredest jagu. Aga kuna neid pisarates hetki tuleb pigem juurde kui jääb vähemaks, kas on veel kuidagi võimalik teda aidata? Või ongi see loomuomadus, mida inimene lihtsalt õpib ajapikku kontrollima?
Teie peres kasvab nelja-aastane poiss, kes hindab üle kõige õiglust ning on oma loomult tundlik ja empaatiline. Tajutud ebaõiglus solvab last, mis saab aga teie poolt kuulates/rääkides lahendatud.
Emana olete murelik ja soovite leida viise lapse aitamiseks, kuna poeg haavub, solvub sageli (igapäevaselt ja aina enam). Taolised olukorrad on teie jaoks ennustamatud ja põhjused tunduvad tühised.
Kirjast selgub, et solvumise põhjustab lapse eeldus, et keegi käitub mingil oodataval moel - siin võib tõmmata paralleeli ka täiskasvanute maailma,- paljud erimeelsused, pinged ja konfliktid ka näiteks paarisuhtes tekivad, kui üks osapool arvab, et teine teab ilma ütlematagi, mida ma vajan, ootan või igatsen. Vanemana saate oma last aidata sellisel moel, et olete ise eeskujuks, suhtlemise mudeliks. Nii õpib ka laps end ausalt ja selgelt väljendama. Ehk siis räägite ise alati oma vajadustest, soovidest jne. selges minakeeles. Sellest suhtlemisoskusest saate lähemalt lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Küsite ka, kas tegu lapse loomuomadusega? Kindlasti -meie temperamenditüüp määratakse juba enne sündimist. Iga inimene saab siia ilma tulles kaasa ainulaadse koguse iseloomuomadusi, mis juhivad tema käitumist ja suhtumist ümbritsevasse. Juba väikestest lastest on näha, kui erineval moel nad suhtuvad elusse, uutesse asjadesse ja olukordadesse.Temperament on inimese personaalsuse kõige püsivam tahk. Temperamendi osad on näiteks: aktiivsus, tundlikkus, kohanemisvõime, järjekindlus, häiritavus, rütmilisus, ähenemine-taandumine, intensiivsus. Igal temperamenditüübil (koleerik, sangviinik, melanhoolik, flegmaatik) on need osad erinevalt esindatud.
Vanemana tuleks meil lapse eripärasid, tema unikaalset loomust lihtsalt aktsepteerida, võtta teda sellisena, nagu ta on ja rõõmustada vahva lapse üle! Ning kuna lisaks geenidele mõjutab inimest ikkagi suuresti ka keskkond, kus ta toimetab- saate te vanemana palju kujundada tema toimetulekut,- pean silmas just eespoolkirjeldatud suhtlemisoskuste õpetamist läbi iseenda suhtlusviisi, mudeli.
