Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kiitmine ja karistamine :: 6-aastane käitub nagu teismeline

K
Külaline
Postitatud 09.07.2012 kell 10:13
Tere,

Meie väikeses kaheliikmelises peres on viimase poole aasta jooksul toimunud omajagu muudatusi. Lisandunud on uus mees ja aasta lõpus on tulemas veelgi lisa perele.

Minu kuuene poeg saab lasteaia arenguvestluse ja igapäevase tagasiside põhjal väga hästi lasteaias hakkama. On valdavalt osavõtlik ja läheb hea meelega lasteaeda. Suvel on küll kasutusel asendusrühm, kuid kuna tegemist on ajutise variandiga, siis on ta sellest aru saanud ja olukorraga leppinud.

Kodus paraku nii hästi ei lähe. Tõusud ja mõõnad vahelduvad väga kiiresti ja äärmuslikult. Olen alati lapsega palju rääkinud ja teen seda võimaluse korral praegugi. Räägime igapäevastest asjadest, arutame keda ma kannan ja kuidas meie elu saab aasta lõpupoole välja nägema. On tunda, et laps on positiivselt meelestatud.

Ma arvestan sellega, et oleks piisavalt aega ja ei peaks kiirustama. On ühiseid väljasõite ja mänge. Samas saab ta omaette olla ja segamatult mängida. Sellegipoolest võib olukord muutuda hetkega. Kui just oli rannas tore olla, siis sekundi pärast tuleb ilmtingimata minema minna. Kui kohvikus on tellimine käsil, siis on kõik nõme ja igav ning hiljem selgub, et väga maitsev oli. Äärmused ongi viimase kuu peamiseks märksõnaks. Vahepealseid toone ei ole, ainult must või valge. Ma ei allu provokatsioonidele ja järgi ei anna. Kui on vaja kuhugi minna või kui me oleme juba kohal, siis nii ongi. Isegi kui mitukümmend inimest ümberringi haletsusega suurt jonnivat last vaatab. Aga mida teha?
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 10.07.2012 kell 13:02
Teie peres on toimunud poole aasta jooksul muudatusi ja olete igati püüdnud poega ette valmistada ka eelseisvateks sündmusteks. See on tõesti väga vajalik, et räägite ja arutate pojaga neil teemadel. Poja murettekitav käitumine võib siiski olla peamiselt tema kohanemisraskusega seotud. Kuigi olete tema muutustega toimetulekut püüdnud kergemaks teha, on tal siiski raske leppida, et teie ei ole enam tema päralt, teil on keegi, kes on teile lähedane ja veelgi enam, vaatamata rääkimistele võib uue pereliikme sünd tekitada temas ikkagi vastakaid tundeid ja see on loomulik.
Teadmata teie perega seondvat toon veel mõned oletused. Näiteks loodavad mõned lapsed peale vanemate lahutust, et kunagi tuleb siiski aeg, mil isa ja ema hakkavad koos elama ja uue mehe saabumine lõhub selle illusiooni. Samuti võib lasele näida, et kui ta uue ema elukaaslasega hästi läbi saab, siis ta justkui reedaks oma isa. Vahel nad lihtsalt muretsevad, mis saab neist endist ja emast, kui tita sünnib. Mõnikord on neil oma fantaasiad, mis võib juhtuda. Kõik see kokku võib olla neile olla lihtsalt midagi ettearvamatut, raskesti seletatav ja teadvusamata. Kõik see aga võibki väljenduda näitkes ootamatutes jonnihoogudes. Ta ei oska oma tunnetega toime tulla, ta ei mõista ju isegi, mis temaga lahti on.
Selles olukorras on vaja jätkuvalt rahulikku ja kannatlikku meelt, mida olete püüdnud ka hoida. Olla tema jaoks olemas, lubada tal väljendada oma vastakaid tundeid ja aidata kaasa sellele, et ta saaks esitada ise erinevaid, ka näiteks veidraid küsimusi. See tähedaks aktiivset kuulamist, mõistmist, tema tunnete aktsepteerimist. Ka nende tunnete, mis ei väljenda tema positiivset suhtumist, vaid kõhklusi, pettumust, ärevust, hirmu jne. Mida rohkem ta saab otseselt väljendada näitkes oma pahameelt või muret, seda kergem hakkab ja siis ta ei pea korraldama stseene ja nö jonnima. Must-valge suhtumine on täiesti tavaline, samuti vastuolulisus ja muutlikkus mõne asjasse suhtumises. Püüdke lihtsalt peegeldada, kuidas temast aru saate ning vältige hinnangute andmist talle ja tema arusaamadele, tunnetele. Näitkes ei aita teda kuidagi endaga toime tulla kui öelda, et ta mõne asja kohta ei tohiks nii möelda või et ta käitub nagu tita jms. Veel on tähtis, et ta kogeks erineval moel, et ta on endiselt väga tähtis teile (tal ju nüüd peaaegu kaks konkurenti) ja see ei muutu ka tulevikus. Kindlasti tunnustage teda, jagage positiivset tagasiside ja rõõmu kõigest, mis temaga seondub ja mida kogete. Kui poiss tunneb, et tema koht jperes ja elukorraldus on võimalikult stabiilne, et armastate teda ka siis, kui ta protestib, siis tuleb ta kergemini kõigega toime.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!