Kuidas keelata 1 a,3 k poisslapsele mõningaid tegevusi / asju (kiisut ei tohi sabast tirida, lille potist mitte rebida jne jne). Ja kas sellel on üldse mõtet, kuna laps veel nii väike? Juhin tähelepanu lihtsalt mujale ja ongi kõik?
Asi selles, et kohe kui ta kuuleb lauset: "ei tohi" või "ei saa", hakkab nutma. Vahest viskub kohe näoli maha ja nutab. Siis tõstab pea, vaatab, mis nägu ma nüüd selle nutu peale teen ja küsib soovitud asja uuesti ja uuesti.
Näiteks, poiss tirib pidevalt teleri juhet seinast. Kuidas talle selgitada, et seda ei tohi tirida? Kui ma ütlen, et ei tohi ja tõstan ta sealt eemale, hakkab ta nutma ja kohe-kohe läheb uuesti juhet sikutama. Ütlen taas: "ei tohi" jne... kõik kordub... Nutab ja kohe uuesti sikutama.
Teie aasta ja kolme kuune poeg on kui väike maailmaavastaja - jalad on all ning iga päev pakub uusi väljakutseid, kõik on uus ja huvitav ning seda sooviks oma käega järgi katsuda... : )
Teid emana teeb murelikuks ja küsite, et kas nii väikest last ongi mõtet keelata, kui ta ebakohaselt käitub (kassi sabast ja lilli potist välja tirib, elektrijuhtmeid sikutab)?
Ühe võimalusena toote välja, et ehk piisab lapse tähelepanu kõrvalejuhtimisest- mis on ka üks viis, kuidas tõesti väikelapse käitumisega toime tulla.
Samas meie kui lapsevanema soov on, et laps hakkaks tasapisi aru saama, et on asju, mida ta ei tohi teha- nagu teistele elavatele olenditele haiget teha; või kõiki asju ei tohi katsuda, kuna nad on lapsele endale ohtlikud, -siis ei piisa sellest, kui me korduvalt (rõhutan korduvalt) tekkinud ebakohastes situatsioonides lapse tähelepanu vaid mujale suuname.
Aastane laps on väike ja keerulisest jutust ta arenguliselt veel aru ei saa, ta ei tea, kuidas maailmas asjad toimivad, mis on talle lubatud ja turvaline, mis aga mitte. On täiesti asjakohane, et vanamana ikka ja jälle selgitame ja põhjendame talle - aga hästi lihtsalt (eakohaselt), mis on kohane ja milline on ebakohane käitumine. Nii aitame parimal moel lapsel kohaneda maailma ja selle reeglitega.
Ei maksa peljata, et laps on väike, mis ma talle ikka selgitan/räägin, - mida väiksema lapsega alustada, seda kergem on teil vanemana edaspidi. Rahulikult selgitades, arutades ja last kuulates (kui ta hakkab nutma, muutub kurvaks jne.), et mõista tema käitumise taga olevat vajadust- saame me aru, et laps ei käitu ebakohaselt, kuna on "halb laps", vaid teeb seda vajaduses, näiteks teie lapse puhul: maailma tundma õppida-uudishimust.
Ohtlikus olukorras (näiteks juhtme sikutamine) reageerime vanemana loomulikult esmalt lapse äratõmbamisega ja samal ajal öeldes: "Ei tohi!"- nüüd kus laps on eemal ohust, tuleb rahulikult (just nimelt rahulikult ja häält tõstmata) selgitada, mispärast ta ei tohi juhet sikutada.
Kassi sabast sikutamise puhul võiks väikemehele pakkuda peale selgituse: "Kiisu saab haiget, kui teda sabast tirida" ka alternatiiveid kohaseid käitumisviise, näiteks- kiisule meeldib pai, talle meeldib mängida jne. ning teha seda koos (näidata ette).
Sagedasti uurivad väikesed kodakondsed taimi, sest need pakuvad siirast huvi, ja muld...mmm! kui põnev! Korduvate keelamiste ja pahandamiste asemel (mis teevad kurvaks lapse ja väsitavad ka vanemat)- võiks soovitada hoopis keskkonna kohandamist.
Keskkonna kohandamine tähendab, et muudame koduse keskkonna selliseks, et seal minimeerida ohtu (juhtmed peitu; turvakatted pistikutel; stopperid ustel ja sahtlitel, pliidil); vältida/ennetada probleemide teket (tõstame kergestipurunevad asjad- vaasid/kausid, nipsasjakesed ja taimed kõrgemale või viime lapse käeulatusest eemale) jne. jne.
Keskkonna kohandamise alla läheb ka väikelapsele uute ja stimuleerivate tegevuste ja kohtade pakkumine (näiteks: läheme koos kõrvalhoovi mänguväljakule või mängutundi laulma jne).
Kokkuvõtteks - kasutage oma lapse käitumise suunamisel rahulikku selgitamist ja endale kindlaksjäämist. See annab lapsele tunde, et maailm on turvaline, vanemad hoolivad minust. Kuigi lapse keelamine frustreerib teda ja ta väljendab oma pettumust või pahameelt nutuga- ei tohiks see teid hirmutada ega pahandada. Niiviisi ta väljendab oma tundeid ja me saame teda mõista teda kuulates. (Näiteks: "Sulle ei meeldi, kui ema ei luba sul juhet tirida. See pahandab ja ajab su nutma." Kui me midagi keelame, siis ka põhjendame, miks. (ja korduvalt!)
Lisaks aitab vähendada lapse keelamist keskkonna kohandamine ning teie poolt nimetatud tähelepanu mujale suunamine.
Rõõmsat ja turvalist maailmaavastamist teie pojale ja sellele rahulikku kaasaelamist teile!
