Tere,
Mure 7- aastese tütre pärast.
Lahutasin oma mehega umbes 4- kuud tagasi. Kuna ex töötab Soomes, siis elas ta kodus väga vähe(umbes seitse päeva kuust). Kestis see nii juba 1,5- aastat. Lapsed olid harjunud, et ex oli kogu aeg ära. Kartsin hirmsasti tüdrukule rääkida lahutusest, kuna ta on "issi" laps, aga kõik läks kuidagi väga hästi. Tundus, et ta sai aru põhjendusest ja leppis sellega.
Kuud läksid ja viimasel ajal(viimane kuu) on tüdruku käitumine läinud täiesti võimatuks. Nimelt ei kuula ta absoluutselt sõna, röögib mulle vastu ja on isegi löönud. Pidevalt annab teada, et ta mind ei armasta ja läheb issi juurde elama(kui ex peaks eestisse tagasi kolima). Mul ka teine laps(poiss 3- aastane), kellega ta samuti ainult kakleb. Lihtsalt möödaminnes lööb teda. Ei ütlegi, et tema koguaeg süüdi nende omavahelistes tülides on, kuna ega poiss samuti kiusab teda.
Lihtsalt hirmuga mõtlen, mis saab veel edasi. Tundub, et meievaheline side kadus lahutusega. Kuna mina lahutust algatasin(ja kahjuks seda ta teab, kuna ex ütles talle seda), siis kõik viha on mulle suunatud.
Olen proovinud nii hea, kui halvaga. Saan aru, et kuna neid on kaks ja mind ainult üks, siis mõlemad täit tähelepanu ka ei saa. Ikka peab seda jagama. Olen ise mõelnud temaga kord nädalas teha ema- tütre päeva. Äkki see natukene aitab. Mulle tundub, et mida rohkem teda karistan, seda suuremaid tuure ta ülesse võtab. Viha muudkui süveneb.
Olete märganud, et karistamine pigem suurendab pingeid ja tütre käitumine läheb pigem trotslikumaks. Karistamine tekitab hirmu ja viha ning ei aita kuidagi kaasa sooje suhteid hoida ja probleeme lahendada. Kirjas on palju olulist juba teie enda poolt öeldud – probleemid on seotud lahutusega ja tütar peab teid süüdlaseks. Tal väga raske oma keeruliste ja vastandlike tunnetega toime tulla. Ta ju armastab ja vihkab teid samaaegselt ning see omakorda paneb teda ennast süüdi tundma. Ta lihtsalt ei oska praegu teisiti, kui teile vastu hakata ja isa juurde tahta, ta ju tahaks sellest pingest vabaneda, see olukord on talle talumatu ja ta vajab teie abi. 7-aastasega saab juba nii mõndagi koos arutada ja lahutusest rääkimine on möödapääsmatu. Seletage talle, mis on toiminud ja mida see tähendab nii teile kui ka talle. Kindalsti on talle oluline teema, kuidas ta saab edaspidi suhelda isaga. Ta peab teadma, et isa ei läinud ei jätnud teda maha. Samuti on tähtis, et vaatama sellele, mida ta praegu teile ütleb, annaksite teie talle teada, et teie armsatate teda. Veel püüdke teda aidata seeläbi, et püüate sõnastada, kuidas aru saate, mis on tütre vihapursete sõnum – seega peegeldage talle tema enda tundeid. Näiteks: ma saan aru, et sa oled pettunud... ; sa igatsed isa ja tahaksid praegu tema juures olla... , sa oled vihane minu peale, et me isaga lahutasime ..... jne. Enne kui te saate temaga asja koos arutada, peaks tütar saams kogeda, et tema tundeid on mõistetud. Aktsepteerige tema tundeid ja püüdke mitte reageerida tütre käitumise ja ütluste peale – need ei ole oma sisult isiklikud solvangud, vaid tema tunded selles talle talumatus olukorras. Kui ta kogeb turvalisust teiega ka oma emotsioonides, kogeb, et see tunded ei ole ohtlikud ja emme on ikka oleas ja hoolib, siis suudab ta nendega toime tulla. Seega ei mingeid ähvardusi, karistusi, keelamisi. Olge temaga koos ja lubage tal tunda oma tundeid.
Edasi on oluline, et räägiksite ka oma eks-abikaasaga. Tähtis on see, et te ei mingil moel ei otsiks süüdlast lahutuses ega püüaks kuidagi laste silmis ega ka muul moel teineteist halvustada, maha teha, taga rääkida, lapse enda poolele meelitada ja manipuleerida. Lapsi pole vaja kaasata sellesse, mis toimus teie kui mehe ja naise vahel. Lastele saate öelda, et see on suurte inimeste asi, et nii otsustasite (nt oli tülisid, mida te ei osanud lahendada; otsustasite, et nii parem ja soovite ikkagi omavahel hästi läbi saada ja hea ema-isa olla vms.). Kui suured inimesed ei oska rahumeelselt asju klaarida, siis see hirmutab lapsi, teeb ärevaks ja see väljendub ka nende käitumises, samuti ka tervises. Soovitan veel lugeda raamatut Philip M.Stahl „Lastekasvatus pärast lahutust“.
