meil on 2 last, üks saab paari kuu pärast 4 aastaseks ja teine on 8 kuune.
oleme noored vanemad,mõlemad veidi üle 20-ne.
väiksema poisiga pole veel probleemi..aga suurem poiss ei kuula üldse sõna.
üritame heaga(vaikselt ,ilusti seletamine ja rääkimine) ...oleme nurka pannud ja riielnud..ja kahjuks isegi tuti teinud:/
elame minu vanaemaga koos..ja suurel poisil pole lubatud vanaema tuppa minna,kuna seal on ravimid ja nuga jne. kättesaadavas kohas..aga poiss salaja läheb ja kui küsin et kus käisid ,siis ütleb et ei kuskil ja pärast lubab et enam ei lähe,aga ikka läheb.
ja magama minemisega on ka probleemid..
ta magab oma toas..ennem jäi päris hästi magama..müüd on aga nii et paneme ta voodisse ja laulan unelaulu..
kui hiljem kontrollima lähen siis on ta suure tule põlema pannud ja on peadpidi mänguasjakastis ja valib endale autosid,mida voodisse võtta..
ja üldiselt ka ta ei kuula sõna..kui ta jookseb toas ja palume et ta enam ei jookseks,siis ta korraks jääb seisma ja kohe jälle edasi..need on ainult paar näidet..muude asjadega on samamoodi..
kuidas saaks ta sõna kuulama,kas peaks järjepidevalt nurka panema..või ainult rahulikult seletama,et miks nii ei tohi teha?
Teie kirjast saan aru, et põhiliseks mureks on sõnakuulmatus.
4 aastane laps on vanema jaoks hea proovikivi. Nimelt selles vanuses proovivad lapsed vanemate piire, mida võib, kui palju võib jne. Samas on 4 aastane juba nii arukas, et temaga saab kokkuleppeid teha ja asju arutada.
Lapse järjepidev nurka panemine ei anna tulemust, kuna laps ei saa aru miks ta seal on.
Lapse kasvatamine on keeruline teema ja mõne lausega seda edasi anda raske. Proovin lühidalt kirjeldada, mis on sõnakuulelikkuse aluseks. Esimese asjana peavad lapsele olema seletatud kodused reeglid. Oluline on arusaada, kas laps on reeglitest samamoodi arusaanud kui Teie. Samuti tuleb lapsele seletada, miks need reeglid Teie jaoks olulised on. Näiteks tuleks lapsele seletada, miks Te ei taha, et ta vanaema toas käib. Tooksin siia ühe näidislause: „Vanaema toas on suurte inimeste rohud, mida lapsed ei tohi võtta. Mul on hirm Sinu pärast ja ma kardan, et võib õnnetus juhtuda kui Sa kogemata proovid mõnda rohtu.” Sellise lausega anname lapsele teada, mis põhjusel see reegel on kehtestatud.
Teine väga oluline punkt on JÄRJEPIDEVUS nõudmistes. Mida see tähendab? Kui vanem ühel päeval lubab ühte asja ja teisel päeval keelab, tekib lapses segadus. Näiteks, kui vanem ühel päeval lubab lapsel süüa diivanil võileiba ja teisel päeval mitte, ei saa laps aru mida temalt oodatakse.
Vanaema toa ja rohtudega veel selline mõte. Lastega kodus peavad rohud olema alati kõrgel. Ka kõige sõnakuulelikumal lapsel võib tekkida kiusatus ja õnnetus ongi juhtunud. Vahel on lihtsam keskkonda muuta, kui lapsi päevast päeva keelata.
Kokkuvõttes on lapse kasvatamine üks suur õppimine ja lapsed meie kõige paremad õpetajad. Lapsed panevad meid iga päev proovile ja meil tuleks selleks valmis olla.
Tänapäeval on lapsevanematel palju abi raamatutest. Soovitan Teil lugeda kahte Dr. Thomas Gordoni raamatut „Millist last tahate Teie” ja „Tark lapsevanem”.
Kui raamatutest jääb väheks võib pöörduda psühholoogi poole abi saamiseks.
