Minu 8 aastane tütar jäi mulle paar päeva tagasi vahele varastamisega. Läks õue mängima, ise veel lunis, et natukesekski, ma mõtlesin, et no miks mitte, aga mitte kauaks ja kui vihma hakkab sadama või jahe hakkab siis kohe tuppa! Oli siis üle tunni väljas olnud kui mulle helistas lapse klassiõe isa (laps on teises klassis ja ta klassiõde, ühtlasi ka pinginaabe on väga headeks sõbrannadeks saanud), et tema oli just rääkinud telefonis oma tütrega ja too oli rääkinud õhinaga, et nema käivad mööda poode ringi ja ostavad krõpsu ja kommi ja muud nänni kuna MINA, olevat andnud lapsele õue 500.- kaasa! lapse klassiõe isale tundus see pisavalt imelik, et ta helistas mulle selle jutu tõepõhja kontrollimiseks. Mina naersin kõva häälega ja ütlesin, et mina pole lapsele paar päeva juba raha andnud ja isegi kui annaks, siis no 500.- on ikkagi LIIGA palju, et siin peab küll mingi eksitus olema. Naersime koos telefonis, et nojahh- lapsed ju ennegi rääkinud summad suuremaks kui need tegelikult on ja ehk tal oli mitte 500 vaid 5 .- taskusraha järgi vms. Olgu. Naersin selle kõne üle veel elukaaslasega kooski. Siiksi miski mis jäi nagu kripeldama hinges sundis mind vaatama oma rahakotti, kus oli küll 2 viiesajalist sees. Käekotti avades nägin õudusega, et mu rahakott oli avatuna kotipõhjas. Ma mitte kunagi ei pane rahakotti avatuna kotti tagasi! Võtsin selle välja ja avastasin, et tõesti- ja ONGI üks 500.- läinud! ma ei osanud esiti midagi mõelda ega öelda, lihtsalt istusin ja korrutasin, et "tal ongi 500.- kaasas, klassiõe isa ei saanudki valesti aru". Mu elukaaslane tõi mu maapeale tagasi ja koos vaatasime kõik tsekid üle, et ÄKKI ma olen siiski ise selle raha lahti vahetanud vms. Aga ei- igatepidi lugedes ja vaadates oli ikkagi 500.- kadunud. Täiesti lõpp ikka! Mul oli paanika lausa- mis siis kui ta saab aimu KUI palju selle raha eest osta saab- see oli mul põhimõtteliselt viimane 2 nädala söögiraha enne palgapäeva!! Mis siis kui ta KÕIK raha ära raiskab?? Elukaaslane rahustas mu maha ja koos hakkasime karistust välja mõtlema. Vahepeal tuhniin lapsel kõik teised jope taskud ka läbi ja õudusega avastasin, et sealt tuli välja veel raha mida tal ei tohiks olla pluss maiustusi. laps oli vaja kiiresti koju saada- tegime siis nii kavala võtte, et helistasin lapse sõbrannale(lapsel puudub telefon hetkel, katki läks, pole veel uut saanud) ja palusime tal lapsele edasi öelda, et too kiiresti koju tuleks, et plaanis minna kuhugile ja tema ikka kaasa ju vaja võtta. Nii. Möödus pool tundi ja laps ei ilmunud koju, kuigi mänguplats kus ta pidi viibima on 5 min kaugusel majast. lapse tõi koju meie tuttav kellele andsime teada, et laps vaja üles leida ja tutvustasime olukorda. Toas panime tal taskust leitud kommid ja raha lauale ja esiti palusime tal selgitada mis raha see on ja kust ta komme sai. laps valetas, et raha ta leidis ja kommid olid eelmisest rahast, mis mina andsin, ostetud! Nägu oli tal selline, et sa aru küll mis tuleb. mina ütlesin, et ärgu valetagu mulle, käskisin tuua jope ja taskud tühjaks teha lauale. venitades tuligi tal taskust välja peotäis rahatähti. KOHUTAV!!! Kuni selle hetkeni ma tõesti lootsin, et ÄKKI ma olen ise selle raha ära kaotanud vms. laps hakkas nutma loomulikult ja sai rihmaga ühe korra laksu. Edasi istus ta oma toas ja mu elukaaslane rääkis temaga tükka aega. Siis kui ta oli lõpetanud, läksin mina nõudma vastuseid. ma ei karjunud vaid rääkisin lihtsalt kõrgendatud hääletoonil. laps tunnnistas üles, et on minult varemgi raha varastanud, see oli mulle shokk. Sundisin ennast nii rahulikuks kui see võimalik oli ja nõudsin edasi- MILLEKS tal raha vaja on, ta saab iga kord raha kui küsib ja loomulikult kui mul või mu elukaaslasel on anda. Tal on KÕIK asjad olemas, mänguasjad- ta ei saa neid küll tihti, aga SAAB ja kooli proovin ma ikka osta talle ikka ILUSAID asju(pinalid jne kooolitarbed) ja loomulikult on ostmisse kaasatud ka laps ise ja tal on ALATI sõnaõigus, kui mu rahakott võimaldab, lasen tal ISE valida kooli asju. riided sama lugu- ma ei pane talle selga suvalisi asju vaid ikka näitan talle enne et kas meeldib jne. Milleks siis vaja veel raha juurde varastada? Ta ütles, et tahab koolist osta kõigeparemaid asju.. Mul suu lahti.. Küsisin, et kas MINA ostan poest alati kõige paremat ve? ta vastab EI. Ma küsin, et aga miks siis tema arvab, et TEMA peab saama kõige paremat osta? Et kas ta arvab, et me oleme nii rikkad et saame lubada kõige paremaid asju? ta ütles, et ei.. Nii- karistuse sai sellise, et koduarest, EI taskurahale ja Ei telekale ja EI arvutile. Ma arvasin, et piisab, aga korjasin ta lemk mänguasjad ka ära- petshopid, mida ma omast initsiatiivist tema palumist otamata üllatusena talle vahel polest ostan kui mõnda ilusat uut näen(kokkuvõttes ta saab asju vahel rohkem mu arust kui mõni teine keskmine laps!!!ma olentalle seda ka maininud, et ma ostan talle asju rohkem kui võibolla teised saavad.) Olgu.. KUNA on usaldamatus, siis enne kooli täna kontrollisin ta taskud üle. Tuli siis koolist ja kõik normaalne, istus ilusti omatoas karistust kandmas- enne trenni minekut ma ütlesin, et ma tulen koos temaga välja, vaja postkontorisse minna. Hakkasin mina siis uurima oma rahakotti, kui palju mul on peenikest, et bussipilet osta lapsele ja avastan, et raha kuidagi vähe. saatsin kohe pilgu lapsele, et kas oled võtnud siit midagi? Ta vaatab otsa ja EI! Võtsin siis raha välja et kõik üle lugeda, samal ajal saatsin ta juba riidesse panema koridori. Ja tehke mis tahate 500.- jälle läinud!! seesama 500.- mis tema viimasest varastamisest alles oli jäänud(jäi mainimata, et ta oli esimesel korral ostnud maiustusi 140.- eest, JUMAL TÄNATUD, et tervet raha ära ei jõudnud raisata!!). Läksin siis koridori, et tehku ta oma taskud tühjaks. Et ma tahan näha mis tal taskus on. Ta näitab mulle kastaneid ja muud prahti mis tasku oli. Teen mina siis tema laulmise noodimapi lahti ja mu 500.- pluss veel peenikest raha vaatas vastu. Laps näost sama kaame kui mina. Kamandasin ta oma tuppa ja püksid maha, läksin lajatasin rihmaga, et kas ei saanud aru siis esimesest korrast juba, et ei varasta minu tagant. Trenn jäi ära igatahes! Ma olen SÕNATU!! Hakkasin nutma valjemini kui laps seda tegi.. Sel momendil karistus kasvas tal- laulmisest tuleb ÜLDSE ära mõneks ajax ja korjasin KÕIK mänguasjad kokku tal! Nuttes seletasin talle, et kas ta saab aru, et ta varastab söögiraha, et kui ta selle ära raiskab, siis pole mul millegi eest talle süüa osta! ta väike vend jääb nälga ja tema samuti! et ta teaks mis tähendb tühi kõht, ütlesin, et kuni õhtuni süüa ei saa, mitte kingit näksimist ega midagi ei saa, siis teab mis juhtub kui t raiskab meie söögi raha ära ja kui süüa pole ja kõht on tühi- ta pole tühja kõhtu tundnudki kunagi, peax mõjuma. Harisin ennast siis foorumites sel teemal, ammutasin ideesid mida teha.. psühholoogile ei taha nagu veel minna, aga ütlsi lapsele ka, et ma räägin sellest asjast ta klassijuhatajale ja kui too näeb tal käes raha, siis võtab kohe ära ja helistab mulle, niisiis on tal koolis ka kontroll peal kuna teda ei saa usaldada. Istusin mõne ajapärast lapse juurde maha ja uurisin rahulikult, et mida ta tunneks kui keegi tema raha ära võtaks salaja ja seletasin, et see võib olla tolle viimane raha ÜLDSE, et sina tuled koju saad veel kommi näitex, aga see kellelt tema raha ära võtab äkki ei saa kodus kommi! et tal võibolla ei olegi VÄGA kaua võimalust uuesti raha saada. Seletasin varguse tagajärgi ja mis tunne mul on kui ta minu tagant varastab. uurisin, et kas võibolla keegi pommib talt raha või keegi võtab talt ära asjad mis ta ostab või .. KÕIKE võimalikku ja vastuseks tuli ei EI, keegi ei tee midagi ja ta LIHTSALT võttis raha..:S et tahab osta just neid asju mis talle kooli puhvetis kõige rohkem maitsevad. Ma uurisin, et kas ma siis ei anna piisavbalt raha kasa talle- tuli välja et annan ja ta saab isegi 2 tükki osta oma kalleid šokolaadisaiu mis maksavad 5.- tükk(ma annan tavaliselt päevaks kooli kaasa 10.-, vahel esmaspäevast reedeni hakkama saamiseks 25.-. ja sellest on VÄHE kuna ta tahab osta KÕIGE PAREMAT!! Ma ei mõista seda käitumist.. Ma üritan mõista.. Igatahes ma olen temaga rääkinud ja ta on öelnud, et ta saab aru ja tõesti kahetseb ja enam ei tee jne jne- nuttes lubas mulle. Kui se asi aga veel kordub, siis .. Ja et tal on jultumust teisel äeval pärast esimest karistust UUESTI ja sama suure summa varastada!! Uurisin, et millal ta selle raha võttis kuna ma olin kogaueg toas ise ju- ta võttis selle aja jooksul kui ma arvuti taga istusin.. ta ütles, et oli tahtnud küsida, aga mul oli tegemist! Mul pole KUNAGI nii palju tegemist et ma ei kuula kui ta midagi küsib!! Seda ütlsin lapsele ka! Ja veel, et ta TEAB, et tal on karistus ja ta IKKA mõtleb küsida raha mu käest?? Nagu ma aru sain siis nüüd- on asi selles, et koolis on kõikidel kogaeg raha kaasas ja ta tahab et tal oleks ka. KUIGI ta on ise mulle rääkinud, et kui tema raha saab minult, siis ostab oma sõbrannale ja sõbrale(ühe tänava mängukaaslased) ka, kuna neil pole raha kaasas! NIISIIS- ega ikka ei ole külla lati kõikidel ju raha kaasas siis koolis!! Ma ei tea kas ma olen nüüd õigesti teinud, käitunud, kas tegin midagi väga valesti? kas jätsin midagi tegemata? Ta ei ole ju väöja jäetud- me elukaaslasega ikka mängime temaga lauamänge ja käime õues jalutamas võüi mänguplatsidel vms.. Ta joonistab mulle samas pea igapäev karte ja pilte kuhu kirjutab, et "emme ma armastan sind", KA kuuleb ta seda minu suust enne magamaminekut ja ma ikka aegajalt uurin, et kas ta ikka TEAB, et ma teda armastan JA ma möllan temaga JA ma ei jäta teda välja tema väikese vennaga tegelemisest(9 kuune poisiklutt), tüdruk on oma vennaga äärmiselt hoolitsev, vaatab et vend ei kukuks ega haiget ei saaks kusagil ja mängib temaga koguaeg ja.. Ühesõnaga- ma ei saa aru MIKS ta varastab?? Tema päris isaga suhe on selline, et esimesed 7 aastat lapse elus see mees puudus täiesti, oli aga olemas alati praktiliselt tütre sünnist saati minu väga hea sõber kes on lapsele VÄGA kallis ja nuh- PEAAEGU nagu isafiguur! Umbes aasta jagu OLI lapse elus tema päris isa, too aga vedas last pidevalt alt ja tegi mulle haiget jne no üldiselt, nüüd pole seda meest jälle meie elus juba aasta ja laps ei küsi ta kohta ega ei uuri millal teda näha saab ja ka ei tunne päris isa huvi tüdruku vastu. see on aga mõistetav mu meelest võttes arvesse kui "isalikult" päris isa käitus, lubadusi ei täitnud ja viimase poo,e aasta jooksul on ta oma last viinud vaid 2 korda välja korra kinno(mida mina ei nimeta siiski lapsega koos aja veetmiseks vaid aja mööda laskmiseks- SUHTLEMIST omavahel ju kinos ei toimu!!) ja korra Mac'ki sööma. See on kõik! Ei sünnipäevaks kinki ega midagi- no ühesõnaga mitte midagi märkimisväärset. kas SEE siis nüüd lööb lapses nii välja et sunnib teda varastama? mu praegune elukaaslane suhtub temasse VÄGAGI isalikult, teevad koos koolitöid ja mängivad mänge jne jne jne, põhimõtteliselt ei ole lapsel nagu ju ISAFIGUURI puudujääk kah! ma ei mõista...
Ma isegi ei tea millist abi paluda, kirjutasin pigem lihtsalt mure üles, et leida mingit vastukaja, või ... mingit rahustavat sõna.
Ilmselgelt on igale vanemale suur vapustus avastada, et tema laps varastab. Teid piinavad küsimused ja kahtlused, millest selline käitumine ja kuidas sellega kõige tõhusamalt toime tulla. Olen kindel, et olete püüdnud oma lapsele parimat pakkuda, temaga rõõmuga tegelenud ning teie laps teab, et on armastatud ning armastab teid samuti. Kindlasti on hea see, et olete tegutsenud operatiivselt ja oma sõnade ning käitumisega andnud selge sõnumi, et varastamine ei ole aktsepteeritav.
Teie tütar on jõudnud vanusesse (8-9 aastased), mil tähelepanu keskmes on ennekõike piiride katsetamine. Ja seda mitte seetõttu, et näidata kui suur ja tark ta on (iseloomustab rohkem puberteediealisi), vaid, et kogeda põnevust ja seiklusjanu ning saada kinnitust, et piirid on tähtsad ja järgimist väärt. Selles vanuses lapsed ei anna endale veel aru, et nende tegevus võib olla ohtlik (N: naelte panemine sõiduteele) või, et sellega võivad kaasneda suured ja olulised tagajärjed (N: perel ei jätku kuu lõpuni söögiraha). Nad katsetavad ja naudivad kaasnevaid tugevaid tundeid. Eakaaslased muutuvad aina olulisemateks ning on suur vajadus ennast teistega võrrelda. Kes kogub kleepse või bakugane ning vahetab neid teistega (et saada see, mis on tema meelest kõige vingem), kes püüab seda vinget tunnet saavutada muul moel (joostes kõige kiiremini, mängides lahedat muusikat oma mobiili abil, tehes teistele välja jne.). Ehk aitab teadmine, et sellised asjad võivad juhtuda iga teise samas vanuses lapsega, teil säilitada rahulikumat meelt.
Mõeldes veel võimalike põhjuste peale jäi mulle kõrva teie lapse fraas: „Ma tahan kõige paremat“. See võiks olla ukseks, kustkaudu oma lapse maailma siseneda. Meie, täiskasvanud, võime teha igasuguseid oletusi, mida see tähendab, kuid kõige õigem on siinkohal sõna anda ikka lapsele. Lapsed võivad maailma näha väga oma nurga alt ning kuigi see võib meile tunduda tobe, on see lapse jaoks väga tõsine ja tõeline asi. Selleks, et lapse käitumist paremini mõista (ja seeläbi ka oma suhet lapsega veelgi tugevdada) võiksite teda aktiivselt kuulata. See tähendab, et kui te küsite: “Mis on see kõige parem sinu jaoks?“, siis te olete kui tühi anum ning te ei tule lagedale ühegi omapoolse mõtte või arvamusega (anum st. teie pea on tühi ja seal ei ole ühtegi arvamust, seisukohta, õpetussõna vms.). Kui lapsel on raske vastata (mõnikord ei ole ta isegi päris kindel), siis toetage ja julgustage teda, andke teada, et tahate tema maailma lähemalt mõista, olete talle toeks ja ei kritiseeri teda. Süvenege tema sõnadesse, püüdke end panna tema olukorda, olge ise ka korraks jälle 8 aastane. Ärge rahulduge esimese vastusega, püüdke kaevuda sügavamale (täpsemaid juhiseid selleks saab Th. Gordoni „Targast lapsevanemast“, aktiivse kuulamise peatükist). Te ei pea olema oma lapsega ühel nõul, kuid hetkel, kuulamise etapis, jätke oma arvamus kõrvale. Te ei pea sisemiselt tema mõtteid heaks kiitma, kuid te saate teda aktsepteerida sellisena nagu ta on. See annab teie lapsele tohutult tuge ja kindlust, et maailma asjadega toime tulla.
Kui tundub, et laps on kõik omalt poolt ära rääkinud, tuleb see hetk, kus te tunnustate teda sellisena nagu ta on st. teete kuuldust kokkuvõtte (N: sa tahad teiste hulgas populaarne olla, kuid tunned, et oled teistest kehvem. Seetõttu on sinu jaoks tähtis, et saad oma sõpradele aeg-ajalt välja teha) ning avaldate hoolival toonil omi mõtteid. Esialgu võiks last mõtlema suunata küsimuste abil (N: millised lapsed on populaarsed? Milliseid viise veel on, et teiste hulgas populaarne olla?). Siin võib juba ka oma mõtetega lagedale tulla, kuid kindlasti uurige seda, kuidas need lapsele tunduvad. Väga vajalik on lapsele näidata ka teise poole tundeid ja tagajärgi tema jaoks (nagu te juba tegite – rääkisite, milline tunne teil oli kui varguse avastasite ning mida see pere jaoks kaasa toob). Oluline on jagada lapsega oma väärtuseid (ausus) ja miks see teile oluline on. Silmas peab pidama seda, et väärtused sõnades ei mõju, kui me neid oma tegudega ei toeta. Kavaldamine selleks, et last koju saada (läheme õhtul kuskile), annab lapsele vastuolulise sõnumi, ajab ta segadusse ning reeglina toimivad lapsed kahjuks meie tegude, mitte sõnade järgi.
Kui on seatud selged piirid (varastada, valetada ei tohi), siis tuleb nendest üleastujal kogeda ka tagajärgi. Siinkohal on igal lapsevanemal õigus otsustada, millised need tagajärjed on. Kasutan siin teadlikult sõna tagajärg ja mitte karistus. Karistus toimib, kuna tekitab lapses hirmu. Hirm on ennekõike vahelejäämise ees ja ei pruugi kaasa tuua varastamise lõppemist. Alati võib ju osavamaks muutuda. Minu sooviks on tekitada lapses sisemist mõistmist, et varastamine on halb. Mõeldes sellele, milliseid tagajärgi varastamine kaasa toob, siis neid võikski rakendada: 500 krooni on sinu ühe/kahe/kolme… kuu taskuraha. Sa kulutasid ära 140 krooni st. sa oled ära kasutanud oma … nii pika aja taskuraha. Või kui pere peab seetõttu puudust kannatama, siis peab laps seda selgelt omal nahal tundma. Siin saame rääkida veel usalduse kaotusest ja sellest johtuvatest meetmetest. Tegu ja tagajärg peaksid omavahel olema seotud. Mõelge ise kuidas suhtute, kui teie ülemus teil tööle hilinemise eest keelab tööajal interneti kasutamise?
Ma ei tea, kuhu te oma lapsega südamest südamesse rääkides välja jõuate, kuid kaldun arvama, et isaga ja isafiguuriga ei ole varastamine küll seotud. Pigem on see lapse vanusest tulenev viis oma asjade ajamiseks, millele tuleb selgelt ja konkreetselt piir panna ilma lapse isiksust ning teievahelist suhet haavamata. Pigem on see võimalus suhet arendada ning uuele tasemele viia. Selget pead ja kannatlikku meelt teile!
