Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kiitmine ja karistamine :: 3,5a. järsku lootusetult pöörane!

kurb
Külaline
Postitatud 06.09.2009 kell 22:50
vanavanemad saadetakse kõige mustematesse kohtadesse, seisab ukse vahel ja käratab vanavanaemale, " sina siia ei tule! " Loomulikult räägin, et nii ei tehta ja et kõik on siis kurvad jne. aga tema teatab "mulle meeldib mammat kiusata" "ma tahan paha olla". Sealjuures vanavanaema on eluaegne pedagoog ning oskab lastega suhelda, temaga aga ei saa hakkama.
---------------
Algas see suvel. Suvel oli nädala maal teise vanaemaga. võibolla on see seotud sellega, et maal oli üks väike agressiivne poiss kes lõi ja hammustas nii et veri taga ning keegi ei osanud midagi teha (räägiti " nii ei tehta" , 2aastane teatab "minu võit".ja hammustab 5min. pärast uuesti; keegi ei oska midagi teha kuigi poiss on juba teistele ohtlik - ta ju ei vali millega lööb ja kust hammustab).
Siis sündis ka teine laps.
Nüüd on varem väga viisakas ja armas tüdruk äki lootusetult agressiivne ja pöörane. TA EI OLE SELLEST HETKES ENAM KORDAGI MÄNDINUD!! Aelab selili maas mööda põrandat ja lällab valjuhäälselt monotoonsel toonil. (ignoreerida?? - aga mul hakkab sellest pea valutama) Ma ei suuda välja mõelda ühtegi mängu, mida tema minuga mängiks. Ainus mis teda huvitab on multikas, aga neid ma eriti ei luba, kuna see teeb asja veel hullemaks.
Pole õrna aimu mida teha, sest ei rääkimine, seletamine, aktiivne kuulamine - ükski neist ei vii enam kuhugi! Ei taha jõuvõtteid kasutada, aga ta väsitab mind nii ära, et ma ei tule enam omaga toime! Kui räägin telefoniga, hakkab kõrva ääres valjusti kisama; kui teen süüa, aelab jalgade vahel. Kusjuures ta ei otsi minu tähelepanu - ta ei kontakteeru üldse. Kuuleb ainult siis kui kõva häälega käratan - aga ma ei taha ju seda. Autistlikud jooned?? aga teiste lastega kontakteerub hästi , lasteaeda läheb meeleldi. Tegelikult meie arvates käib ta meelega kõigile närvidele ja teab täpselt mida selleks teha.
Täna kui oli 2h järjest vilistanud ja lällanud ning mina järjekordse peavalu saanud, panin klapid päe ja teatasin, et nüüd kisa, ma ei kuule sind. See toimis! Algu seisis nõutult keset tuba ja siis läks mängima. LAPS MÄNGIS ESIMEST KORDA ÜLE 2 KUU!!!!!
Algul arvasime, et see on tita sünnist ja ta otsib tähelepanu, aga mida aeg edasi seda enam veendume, et asi on milleski muus. (jäljendab omal viisil seda poissi "hammustan, lällan, kiusan ja olen paha TEADLIKULT sest mulle meeldib see mäng? Mulle meeldib teile närvidele käia, meeldib kui teised nutavad, meeldib kui tullakse seletama miks nii ilus pole; meeldib sest nii on VÕIM MINU KÄES; sest ka ema ei saa oma tööd jätkata kuna mina undan ja siis tuleb ja seletab, et nii pole ilus; aga emaga normaalselt mängida ma ei viitsi, sest see undamise mäng on põnevam)
-----------------------------
Ühesõnaga, MIDA TEHA KUI AKTIIVNE KUULAMINE JA RÄÄKIMINE EI AITA? TALLE MEELDIB SEE MÄNG, ET MINA UNDAND JA SINA SELETAD! Aga ma ei saa seda kogu päeva mängida! See ei ole tore mäng minu jaoks! Laps ütleb, et vot mulle meeldibki teid kiusata ja ma tahangi paha olla. Kaugele see läheb? Algul on võimumäng kodus, aga edasi?????
Kahjuks on peale raamatute see foorum mul ka ainus konsultatsiooni võimalus, sest Tallinna sõita ma ei saa ja kohapeal sellist teenust ei ole. ( Õnneks on teine laps nagu nuku - magab kogu öö, sööb ja naerab)
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 08.09.2009 kell 00:05
Lugedes kirjeldusi olukordadest, mis teile suhetes lapsega muret teevad, saan aru nii, et probleem on teil – mitte lapsel. Muidugi võib vahel tunduda, et keerulises olukorras on kõige lihtsam kas käega lüüa või suurema ja tugevama võimu kasutada. Siiski on hea teada, et nii agressioon kui ka alistumine riivab sügavalt kummagi osapoole väärikust ning ei too kaasa lahendusi. Pinged pigem kuhjuvad, suhted halvenevad, usaldus kaob.
Vahel arvatakse, et autoritaarne käitumine ja teise kõvahäälne paikapanek või teise ignoreerimine ongi kehtestamine. Ei ole.
Kehtestava sõnumi eripära on, et see jätab ruumi ka teisele poolele, tema arvamusele ja tunnetele. „Sinu käitumine mõjutas mind nõnda ja selle tulemusel tunnen end nõnda. Sul on võimalus mind selles mõista ja aidata“ – ütleb see sõnum, mille suur pluss on ka see, et minakeeles öelduna ei ärata see enamasti vastupanu ning sellega on raske vaielda.
Just kehtestava käitumisviisi abil on võimalik säilitada oma väärikus ükskõik kui keerukas situatsioonis, mil teie vajadused on ohtu sattunud, olgu see seotud lapse, ülemuse või sõbranna käitumisega.
Teie kehtestav sõnum annab inimesele, kelle suhtes te ennast kehtestada soovite, teate selle kohta, mis teile tema käitumises või jutus meeldis-ei meeldinud, sobis-ei sobinud, mis tundeid see äratas ning milline konkreetne mõju sel oli. See on hea viis olla selge ja arusaadav nii enda kui teiste jaoks, väljendada tähtsaid arvamusi ja seisukohti. Kehtestav sõnum võib koosneda ka ainult ühest lühikesest sõnast, ebalusevabast ei-st või jaa-st. Just teie suur sisemine kindlus selle osas, mida te teete, on kehtestava sõnumi puhu määrava tähtsusega. Kui te ise enda sõnumit ei usu, ei usu sed aka keegi teine.
Kehtestava sõnumi puhul on nimelt väga oluline olla ehe: rääkida sellest, mida te tõesti mõtlete ja tunnete. Samal moel nagu ehtne olek ja ausus sõnumi mõju suurendavad, vähendab seda iga ebakõla.
Kui enda arvates saatsite teele küll mõjusa ennastkehtestava sõnumi, kuid soovitud tulemuseta, võiks mõelda, mis võis viltu minna: kas olin hinnanguline? Kas kasutasin minakeele asemel sinakeelt, mis reeglina mõjub sildistaval-süüdistavalt? Kas olin aus? Kas olin selge ja konkreetne? Kas olin piisavalt mõistev teise vajaduste osas? Kas kuulasin ära ka tema seisukoha? Need küsimused viitavad kõige tavalisematele vigadele, mida teevad inimesed, kes alles alustavad iseenda eest seismist kehtestavate sõnumite abil.
On ka olukordi, kus kehtestamine ei aita, sest teine pool ei ole nõus oma käitumist muutma. Sel juhul võib tegu olla konfliktiga, mille lahendamiseks on vaja konfliktilahendusoskusi, eelkõige oskust läheneda ühisele probleemile mitte lahenduste, vaid vajaduste kaudu.
On väga tähtis seista enda eest. Nii tehes seisate ju ka oma lapse (tulevase) oskuse eest enda eest seista. Nii et tasub proovida, kuigi mõnes mõttes on tegu väljumisega mugavustsoonist. Suhtlemises on eelkõige vaja ausust iseenda vastu.
Hoopis teine teemaderong seostub teise lapse olemasoluga teie peres. Väike õde või vend võib pere suuremat last ajendada käituma täiesti ettearvamatul moel. Kas suurem laps saab ikka piisavalt toetust, tähelepanu, on talle üheselt mõistetav, et teda endiselt armastatakse ega ole väikese tite vastu välja vahetatud?
Samuti võib laps ettearvamatult käituda, kui peresuhetes on toimumas/toimunud muutused olulistes lähedussuhetes. Väike laps on väga tundlik ja nopib üles tundevirveid suhetes, mida teie ehk nii selgelt ei taju (või ei soovi seda). Olge tähelepanelik kogu pere suhetes toimuva osas, siingi võivad peituda teile olulised vastused.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (15)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!