Tere!
Peres on meil peaaegu 7- aastane poeg ja peaaegu 5-aastane poeg. leidsin täna fotoaparaadist filmikatkendid, kus suurem on väiksemat filminud, kui see püksist noku välja kisub ja seda sakutab-eksponeerib. Olen nüüd täiesti nõutu, kuidas edasi käituda, kuidas reageerida? Suuremale meeldib paljalt ringii eputada, n. enne dushshi alla minekut õhtul. Üritan sellele mitte liigselt tähelepanu osutada ja ta pesuruumi suunata. Noorem ilmselt naudib vanema venna tähelepanu kui käitub vastavalt vanema järgi. See siis itsitab ja näitab näpuga ja mõlemal lõbu laialt. Sügisel kooli minejal peaks vist selline enese eksponeerimise vanus läbi olema?
Olen nüüd täiesti nõutu, kas peaks tõesti füüsilise karistuse käiku laskma? Sese juttu teemal noku on igaühe isiklik asi ja teiste ees sellega eputada pole viisakas on nad juba küllalt kuulnud, tulutult, nagu paistab.
PS ise käime ikka riides ringi, saunas-dushshi all ilma, oma meelest normaalne pere.
Olete mures, kas poiste eneseeksponeerimise huvi on ebanormaalne või ei. Olete püüdnud seletada, mis on sobilik, mis mitte, kuid asjatult. Enamasti lapsed tõesti selles vanuses tunnevad huvi oma ja teiste inimeste keha, sh ka suguelundite vastu ning huvituvad ka naiste-meeste erinevustest.
Ilmselt on kodu piisavalt ohutu ka käituda vahel sobimatult ja end lõbustada teemal, mis on hetkel põnev. Vahel ka matkitakse nähtut (filmid vms). Kui poiste kirjeldatud käitumine ja huvi piirdub koduga ja vaid mõnes olukorras (pesuruum vms), pole ilmselt põhjust muretseda. Täiesti omal kohal on poiste suunamine ja meeldetuletus, mis on kohane ja mis mitte. Vahel aitab ka see, kui proovida seniseid harjumusi muuta, nt riidest võetakse lahti omaette ja uks pannakse kinni, teisi ei segata pesemisel ja WC-s jne.
Kindlasti pole kasu liigsest tähelepanust, ülereageerimisest ega häbistamisest. Samuti arvan, et mingil juhul ei ole füüsiline karistus õigustatud ega positiivse mõjuga. Pigem võib see tekitada traumasid ning aidata kaasa lisaprobleemide kujunemisele. Kui poistel praegu huvi kehaosade, nokude ja ka seksuaalsuse vastu, siis ei ole mõtet seda ka eirata. Võiks veel proovida koos vaadata näiteks lastele mõeldud vastavateemalisi raamatuid, arutleda koos, mis on sobiv mis mitte jne. Lapsed peaksid kogema, et keha pole vaja häbeneda, teatud toimingud on normaalsed ning on ka sobimatuid käitumisi. Sageli on lastel kerkinud hulk küsimusi ja kujutlusi, mis neid vahel ka segadusse ajavad. Ebakohase käitumise muutmisele aitab kaasa see, kuid nad saavad oma küsimustele lihtsaid ja eakohaseid vastuseid .
