tahaks kuulda eestimaiste professionaalide arvamust - mida arvate kanal2-s kolmapäeviti jooksva supenanny kasvatusmeetoditest?
nt "paha lapse trepp" ja "paha lapse tuba" (kui laps teeb pahandust, hoiatatakse korra ja kui see ei aita, pannakse laps istuma "paha lapse trepile" või saadetakse "paha lapse tuppa" (mingi kindel tuba, nt külalistetuba) ja jäetakse sinna nii mitmeks minutiks üksi, kui vana laps on. peale selle aja möödumist tuleb vanem lapsele järgi ja nõuab vabandamist.
Minu tutvumine selle sarja ja nende kasvatusmeetoditega toimus üsna tükk aega tagasi ja oli umbes paari saate jagu. Nagu ma aru saan ja ka kuulnud olen, siis paha lapse tool/tuba on supernannydel üsna levinud võte pahanduste korral. Kahtlemata peab arvestama, et saates kajastub vaid osa kogu peres toimuvast ning pikaaegset mõju ei ole minu teada uuritud ega kommenteeritud.
Mida sellest arvata? Püüan vasta teemale veidi laiemalt.
Näib, et vastav tool, tuba või trepp võib mõjuda enam-vähem samamoodi kui nurka panek, seega ikkagi karistusena. Kui nii, siis tuleb arvestada, et karistus tugineb hirmule. Et karistus toimiks, siis peab laps seda kartma ja vanemal peab olema selleks pidevalt vahendeid, millest laps sõltuks. Lapse kasvades, peab omama pidevalt kontrolli, et laps käituks soovitult ning karistusvahendeid tuleb vastavalt vanusele pidevalt tõhustada. Kujutage ette teismelist, kes istub kuulekalt toolil ja ootab, millal aeg täis tiksub ning pärast seda muudab oma käitumist.
Karistuse mõju on lühiajaline ning pikas perspektiivis ei aita kaasa lapse sisemisele muutusele ning vastutustunde kujunemisele. Raske on ette kujutada, et laps hooliks tulevikus oma vanemate ja teiste inimeste vajadustest ja tunnetest, kui tema käitumise reguleerimise peamine vahend on karistused. Pigem õpib ta neid vältima ja karistaja suhtes kujunevad valdavalt negatiivsed tunded ning emotsionaalne kaugenemine. Samuti võib kujuneda arusaam - kui vahele ei jää, siis on teatud asjad lubatud - järgneb manipuleerimine, varjamine, valetamine.
Näib, et karistuse järgselt vabandamine oma käitumise pärast on selles sarjas pigem täiskasvanu ettekirjutus kui lapse sisemine soov ja mõistmine, et tegi midagi, mis teisele oli halb. Laps õpib vabandama, kui kogeb, et täiskasvanu oma eksimuste korral seda teeb ja siiralt.
Niisiis, karistuse kaudu ei pruugi lapsel kujuneda selliseid väärtusi nagu loodame, pigem õpib ta selle kaudu ka ise karistama teisi - kujuneb arusaam, kui talle miskit häiriv on, siis tuleb teisi karistada, kätte maksta jne.
Samuti võib oletada, kuidas mõjub nn silt paha laps lapse eneseteadvusele. Kindlasti tuleb vältida hinnanguid lapse enda kohta, selle asemel on oluline rääkida vastuvõetamatust käitumisest hinnanguvabalt ning mina-keeles (kuidas see mind häirib, mida laps teeb).
Nüüd aga oletame, et tool, trepp või tuba peab täitma aja maha võtmise ja rahunemise eesmärki. Sel juhul on tähtis, et laps saaks selles ka niimoodi aru. Näiteks: ma saan aru, et oled praegu trotsi täis ja väga pahane, ma arvan, et istu mõneks ajaks toolile ning räägime pärast sellest rahulikult. Kui laps tunneb juba kella, siis miks mitte leppidagi kokku (näit. väljendades ka oma seisundit: ma olen praegu tõesti väga pettunud ja vihane ja näen, et sina nutad ja tõstad häält, ma tahan, et meie tüli ei läheks suuremaks, läheme eraldi tubadesse ja kohtume 10 minuti pärast).
Seega palju sõltub sellest, kuidas laps olukorda mõistab, tunnetab ja millise tähenduse omistab nii oma käitumisele kui täiskasvanute reageeringutele. Laps peab saama sõnumi, et vanem on vaatamata tülile hooliv, et ta on valmis lapse käitumist mõistma (selle taga olevaid vajadusi) ning soovib konflikti lahendada nii, et keegi ei jääks kannatajaks. Seetõttu on pärast rahunemist oluline kuulata ära lapse arusaam, tema vajadused ja tunded ning anda selgelt teada, kuidas vanem häiritud oli ja mis on tema jaoks lubamatu.
Seega karistuse positiivne mõju on näiline ja lühiajaline, pikas perspektiivis ei toimi ning sisemist vastutustunnet ei kujunda.
Soovin jätkuvaid mõttearendusi ja tähelepanekuid erinevate kasvatusvõtete mõjust.