Tere!Minul on selline mure-tegelikult lausa paanika.Laps kolmene-sellises vanuses laps juba peaks kuulama sõna-nt.peale mängu asjad enda järelt koristada vms.Algul palun teda(mitu korda)siis hakkab juba jonnima et tema ei saa jne.Ühesõnaga-ta ei allu absoluutselt palumistele,käsklustele ega korrale.Kas ma siis tõesti ei suuda oma last õieti kasvatada,andke palun nõu kuidas käituda oma kolme aastasega...
Laps kasutab enda jaoks käepäraseid vahendeid väljendades oma rahulolematust. Eks täiskasvanutelgi ole ülesandeid, kohustusi, millest püütakse mõnikord kuidagi vabaneda, edasilükata, näidata oma vastumeelsust erinevatel inimestel on selle tarvis erinevad strateegiad. Lastel on variante lähtuvalt vähesest kogemusest ja keelelisest arengust mõnevõrra vähem.
Strateegiaid jonni vastu võitlemiseks on mitmeid. Olulisim on see, et te oma nõudmistes oleksite järjekindel ja ei annaks lapse jonnile kinnitust. Kui laps saab kogemuse, et vanema korraldust saab jätta täitmata tugevat vastupanu ülesnäidates (keeldumine, jonn, põhjendused), siis kujunebki sellest püsiv käitumismall. Kui laps jonnib ja ei
kuula teie korraldusi, siis jätke ta mõneks ajaks tähelepanuta. Samas ärge laske uuel tegevusel enne alata, kui korraldus on täidetud. Võite pakkuda ka oma abi Paneme koos asjad ära, ma aitan sind nii aitate alustada tegevust. Tegevuse algatamine on lastele tihti raske.
Kui laps ei võta teie abipakkumist vastu, siis eemalduge kuid jääge oma korralduse osas kindlameelseks ja rahulikuks. Edasine tegevus (teleka vaatamine, söömine, külla minek jms) ei saa toimuda enne kui korraldus on täidetud.
Järjepidevust ja kannatlikust Teile.
