Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Noortefoorum :: hämming

anonüümne
Külaline
Postitatud 05.03.2013 kell 17:04
Mu isa ja ema terroriseerivad mind. Nimelt mu ema ja isa keelavad mul suhelda oma poisiga, ütlevad et ma olen liiga noor, et end kellegiga siduda. Olen 16, varsti 17 ja poiss 18. Nad tahavad isegi minna poisi juurde, vanematega rääkima ja keelata seal minu käimist. Ema ütles mulle täna, et ta vihkab mind ja mõtleb seda tõsiselt. Isa kardab, et jään rasedaks mis on muidugi arusaadav, et seda kardab sest olen ta ainuke tütar. Kuid see kuidas ta mind maha teeb, hooraks või litsiks sõimab, röögib mu peale ja ütleb, et teeb minu ja mu poisi suhte maatasa. Minu arvates ei ole tal õigus dikteerida, kellega ma võin suhelda ja kellega mitte, tal ei ole õigus mulle esitada alusetuid süüdistusi ja oletusi mu poisi kohta, sest ta pole isegi mitte rääkinud temaga või teda näinud. Nad ütlevad, et ma olen alaealine ja neil on õigus otsustada selle üle. Isa on ähvardanud politsei mulle poisi juurde järgi kutsuda, kui ma paugupealt kodus ei ole. Kuigi ma olen alati ööseks koju tulnud, sest ma tean et kui nad ei luba jääda, siis ma ka ei jää ja olen alati koju tulnud kui käsivad. Suure tragöödia on nad teinud sellest, et peale kooli on mul jäänud telefon hääletule ja siis ma olen hiljem tagasi helistanud, kui koju sõidan ja nad röögivad mu peale. Nad ütlevad, et ma olen saamatu ja nii kui nii ei lõpeta kooli ära. Eile mu isa lõi jalaga mu toolid pikali ja röökis täiest kõrist. Kardan, et nad lähevadki poisi juurde ja teevad seal skandaali, ning pärast on minul nende pärast häbi. Tunnen, et ma ei oska enam kusagilt abi otsida ja see mis toimub on kohutav, iga päevaga läheb aina hullemaks. Kui oma isa ütleb, et oled närakas siis mida teha?! Ütlevad, et minuga ei ole võimalik rääkida, et sellepärast nad lähevad ja räägivad teiste inimestega. Tegelikult olen mina alati nad ära kuulanud ja hoopis nemad ei kuula ega taha kuulda mind, vaid panevad mulle sõnad suhu ja elavad oma oletustega. Isa ütleb ka, et kui ''mul titt taga on, siis ärgu mina tema juurde tulgu, keegi mind nii kui nii ei taha muuks, kui seksiks ja ma olen tähtsusetu'' Ma ei tea mis valemiga ma olen selle kõik ära teeninud, aga ootan väga mingit abi või nõu.. kasvõi pisikest.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 07.03.2013 kell 14:27
Kõigepealt tahan öelda, et kindlasti ei ole te „ära teeninud“ sõimu ega muul viisil alandavat kohtlemist. Te ei ole selles süüdi, et teile on tore ja suhe ja soovite olla oma noormehega koos. See on midagi ilusat, mille nautimine on igaühe õigus.
Teie suhted vanematega on teie jaoks väga suur pingeallikas ja parim, mis saaks selles olukorras juhtuda, on säilitada rahulikku meelt ja kannatust. Seda aitaks säilitada kui suudate mõelda, et teie ei ole vastutav selle eest, et vanemad teid maha teevad ja ähvardavad poisi juurde minna. Saan aru, et see on teile piinlik, kuid ometi oleks see, mida nad teevad ja ütlevad vaid valik ja vastutus. Loodetavasti suudab ka noormees teid mõista, ega tee sellest järeldusi teie kohta.
Kui nüüd selle üle arutleda, mida saaksite veel teha, et veidigi vanemate, eriti isa reageeringuid mahendada, siis näiteks vastuhakk, inetustega vastamine, koju minekuga viivitamine jms ilmselt teeks asja vaid hullemaks. Olete seni püüdnud oma käitumisega mitte ärrituseks põhjust anda, pigem mõista oma vanemate hirme ja see on igati imetlusväärne.. Kahju on sellest, et rääkimine tundub lootusetu. Ehk aitab teil ka edaspidi säilitada mõistvat suhtumist see, et näete isa reageeringutes tema muret teie pärast. Ta lihtsalt ongi väga-väga mures ja ta hoolib teid väga ja üritab teid ohtude eest kaitsta, kuid teeb seda üsna äärmuslikul viisil. Ta lihtsalt ei oska teisiti. Ta tõepoolest näeb ohtu selles, et võite soovimatult rasestuda, tal puudub kindlustunne. Tal ei ole kindlasti põhjust mõelda halvast teie noormehest, kuid ta pelgab lihtsalt mehi, kes võiksid tema kallist tütart halvasti kohelda. Niisiis, mitte teie ei ole kergete elukommetega, ega noormees ohtlik, vaid isa on mures ja hirmul. Siinkohal pole mõtet ka süüvida sellesse, miks ta oma muret just nii väljendab. Külla aga oleks leevendus olukorrale, kui saate isale kuidagi rahustavalt mõjuda. Näiteks annate talle teada, et saate aru, et ta muretseb teie pärast ja soovib head. Väljendage seda korduvalt kuni see jõuab ka temani, kuni ta usub, et püüate tema tunnetega arvestada. Loodan, et teil jätkub meelekindlust ja suudate seda teha siiralt. Edasi oleks mõistlik teha mõned kokkulepped. Näiteks, mis kell te alati kodus peaksite olema, kui palju nad päeva jooksul infot vajavad ja kuidas. Selgitage, et niipea kui võimalik, lülitate telefoni kontaktseks ja olete kättesaadav. Uurige, mida teie vanemad vajavad selleks, et ei peaks muretsema. Sageli on teadmatus see, mis kõige rohkem närve sööb.
Oletan, et teil oleks raske oma vanematega rääkida sellest, kuidas olete kaitstud soovimatu raseduse eest. Võimalik, et see on teile liialt delikaatne teema, kuid siiski, ehk saaksite midagi rahustavad öelda, mis võtaks ära selle hirmu. Sageli vanemad ei ole kursis sellega, mis on nende lastele teada ja tundub piinlik ka neil teemadel rääkida. Ehk aitab see, kui vanemad saavad rohkem aimu sellest, kuidas te oma suhet näete, millisena oma tulevikku. Kui nad veenduvad, et te suudate vastutada oma tegemiste, suhete, intiimsuhete eest, õpingute jms eest, siis ei ole neil põhjust ka nii palju muretseda.
Arvestades seda, et teie isa käitub vahel tõeliselt lubamatult, isegi kui on mõistetav tema mure teie pärast, siis on teil õigus ka enda eest seista. Näiteks öelda kindlameelselt ja konkreetselt, et teie jaoks on lubamatud ja solvavad tema sõnad. Lisage, et soovite temaga rääkida, kuid ei nõustu siis, kui ta jätkab teie alandamist.
Kui teil on aga põhjust lausa karta oma isa, et ta teeb midagi, mis on teie õigusi riivav, ahistav, hirmutav või tunnetate, et kodused pinged on teie jaoks tõsised, siis kindlasti pöörduge mõne spetsialisti poolt (nt koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või vajadusel kohalik lastekaitse spetsialist).
Lõpuks on väga tähtis see, et te tõepoolest ise usuksite endasse ja teil on kindlustunnet ja rõõmu pakkuv suhe noormehega, kes teid hästi kohtleb. Kui keegi teid aga halvasti kohtleb, siis see räägib alati sellest inimesest, kes nii käitub, mitte ei ole hinnang teie kohta.

3 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!