Sain mõni päev tagasi teada, et olen lapseootel. See uudis tegi mind küll äärmiselt rõõmsaks, samas läksin lapse isast lahku eelmine nädal, kuna tundsin, et see pole minu jaoks. Siiski võtsin temaga uudist kuuldes ühendust ja ta oli isegi väga õnnelik selle üle. Rääkisime omavahel ja otsustasime, et siis peale lapsevanemateks olemise me oleme ka paar ja proovime uuesti, aga lisasin, et mul on aega ja õhku vaja, et mul tekiksid õiged tunded.
Nüüd tunnen end kohati ärevalt ja mõtlen, et kas ma ikka tahan temaga koos olla? Miks mul on poolikud tunded? Kas need võivad tekkida üldse?
Kindel on vaid üks, ma tahan seda last, sest olen viimased kaks aastat seda oodanud ja on ka olnud võimalusi, selle juhtumiseks, aga siiani pole midagi juhtunud...
PS! Lisan, et mees oli kõik see mida ma kogu see aeg ootasin, nägus, turske, vormis ja aktiivne (teatrid, kinod, sport- misiganes meil siis koos pähe tuli).
Kas võib olla suureks lisaküsimuseks see, et tal ei ole tööd hetkel ja mina pingutan nii koolis kui tööl samaaegselt?
Ma ei süüdista teda mitte milleski, ta on minuga olnud rohkem kui kannatlik, lihtsalt ei mõista miks mul on nii vastakad tunded?
Teie elus on lühikse aja jooksul toimunud olulisi muutusi ja see tekitab segadust. Ühest küljest rõõmu, kuid teisalt jälle kõhklusi, ebakindlust tuleviku suhtes. Kirjeldate, et ärevaks teeb Teid kahtlus, kas ikka tahate mehega koos olla, just paarisuhetes, kuna hetkel pole Teil ehedaid tundeid (armastust?) tema vastu. Küsite, kas need tekivad aja jooksul? Siinkohal pean tõdema, et vastust ei tea vist keegi.
Kuidas siis selgust saada? Väidate, et vajate aega ja õhku. Saan aru nii, et on midagi, mis Teid kooselus häirib, on pinget tekitav, soovite vältida teatud olukordi, ei tunne end sellisena nagu sooviksite või vajaksite midagi, mida ei saa. Hea oleks saada teadlikuks sellest, mis see miski on, mis on puudu või teisiti, et saaksite endale kinnitada, et see mees ja suhe temaga on Teie jaoks õige ja hea. Selge see, et aeg-ajalt vajab igaüks omaette olemist ja privaatsust ka suhetes olles. Vahel on üsna keeruline leida sobivat tasakaalu eraldatuse ja seotuse vahel, seda enam, et partneritel on sageli selles suhtes erinevad vajadused ja ootused nagu ka paljudes muudes küsimustes. Erimeelsused ei pruugi aga tähendada kooelu nurjumist. Tähtis on see, et sellest saavad partnerid omavahel rääkida ja üksteisega arvestada.
Selguse saamisel on hea esmalt saada teadlikuks iseendast, oma häiritustest ja vajadustest ning seejärel jagada neid omavahel, luua usaldust ja mõistmist. Meenutage olukordi, kus tundsite end mehega koos olles hästi ja mõelge, mida see Teie ütleb ja kuidas seda head rohkem suhetes luua.
Tore koht Teie kirjas on seal, kus nii Teie ise kui ka mees rõõmustas lapsesaamise uudise üle. Juba üksnes see tõdemus on väga tähenduslik. Ja kui see teadmine Teid lähendab, siis on eeldused ka enamaks kui vaid lapsevanemaks olemine.
Kahjuks on kirja teel raske midagi enamat öelda, seda enam, et tunnetele garantiisid niikuinii ei ole. Loodan siiski, et saate endas selgust ja nautida lapseootel olemist ning rõõmustate ühise tuleviku üle.
