Olen 14a kutt. Minu probla on see, et ema ja isa nuhivad ja otsustavad minu eest asju koguaeg,ma vaidlen nendega enamvähem 24/7.
Ema käib näiteks koguaeg mu tuba koristamas,kuigi olen talle sadatuhat korda öelnud,et ta ei näpiks mu asju. Olen täiega kindel,et ta käib seal koristamas ainult ettekäändena,et sorida mu asjades, et kas ta leiab sealt suitsu, alkot või tsekke, et näha kus ma käin ja mida ostan. Kui ma midagi vastu ütlen,siis keelab ta mul õhtul välja minna või paneb mingeid totakaid arvutikeelde, sest niikaua kui elan nende majas, kehtivad nende reeglid.
Üxpäev käis ta minu toas ja viis minema cd plaadid mis mul lauapeal olid.Kui ma läksin vanematelt küsima siis isa ütles,et neile ei meeldi,et ma sellist muusikat kuulan õhtuti ja nad lihtsalt võtsid ära need plaadid.Kui ütlesin, et need on hoopis sõbra omad ja pean need talle tagasi viima,siis peeti mulle pikk loeng,et see sõber on paras pätt ja keelati mul temaga suhtlemine üldse ära, sest kindlasti tema meelitab mind suitsetama ja jooma jne.Mis õigusega vanemad ütlevad mulle,kellega võin suhelda??!! Ma pole kunagi koju tulnud suitsu või alko lõhnaga et neil oleks põhjust mind milleski sellises kahtlustada. Õhtuti ei taha nad mind välja ka lasta, leiavad ettekäändeid, miks ma minna ei tohi. Kui saan minna, siis ka pean 11 kodus olema, sõpradel pole selliseid piiranguid ja nad naeravad selle üle kui kiviajast vanemad mul on.
Miks vanemad kohtlevad mind nagu titte ega usalda mind? Võiks aru saada, et ma juba 14!! Hinded on mul korras. Andke nõu,tahaks vanematega normilt läbi saada ikka. Kuidas selgitada neile,et ma tahan ise oma asjade üle otsustada, et väärixin natuke usaldust ja privaatsust? Mida ma neile ütlema peax? Tahaks juba 18 olla ja kodust ära kolida ..
Sinu mure ei ole võõras paljudele murdeealistele. Sellises vanuses muutuvad sageli vanemate ja laste vahelised suhted teravaks. Põhjus on lihtne, murdeealine on hakanud rohkem väärtustama iseseisvust, privaatsust ja eakaaslastega koos olemist. Vanematel on raske mõista, et neil pole enam kodus väikest last, kes vajaks pidevat kontrolli ja hoolitsemist. Murdeiga on raske nii lapsele, kui ka vanematele, muutused suhtlemises toimuvad väga ruttu, millega ei jõua kohaneda.
Usalduse ja privaatsuse teema on murdeealise jaoks üks olulisemaid vajadusi. Kuidas jõuda aga selleni, et vanemad seda mõistaksid. Üks võimalus oleks neile kirjutada kiri, mida Sa oluliseks pead ja mis põhjusel. Teine võimalus on soovitada vanematel lugeda kirjandust murdeealiste kohta. Hetkel on poodides sellel teemal päris palju raamatuid. Kolmas võimalus on soovitada vanematel psühholoogi (nt. koolipsühholoogi) juurde pöördumist. Sellisel juhul selgitab neile neutraalne inimene, et tegemist on eakohase käitumisega. Sarnast selgitust võib jagada ka mõni hea peretuttav või sugulane.
Loomulikult teeb aeg oma töö. Murdeealise jaoks on kõige tormilisem aeg 12 a.-16a. vahel. See periood tuleb üleelada nii vanematel, kui ka lastel. Hea uudis on see, et see ei kesta igavesti.
Samas mõned selgitavad vestlused neutraalse inimese poolt ja natukene teema kohast kirjandust kuluks kindlasti vanematele ära.
