Mina soovin mõni nädalavahetus minna enda kutiga kusagile ööseks. tavaliselt lähme kinno ja siis enda kuti õe poole ööseks, sest tagasi ei sõida ühtegi bussi. ja ema ei taha üldse lubada, ta kardab meeletult, et ma jään rasedaks või midagi. hästipalju on ta mind tegelikult lubanud, sest olen rääkinud et meile on koolis õpetatud rasedusvastastest vahenditest ja ma ei ole valmis jne.. Aga viimane kord ta ei ei lubanud ja nii jäigi? millegi ma peaksin ema ära võluma, et ta siiski lubaks ?
See on kindlasti oluline küsimus, mida teha, et ema rohkem usaldaks, samuti see, et saaksite olla sõbra või sõbrannaga koos. Ilmselt on paljud tüdrukud tüütuseni kuulnud emade ja ka isade moraalijutte ja seejuures ka muret võimaliku liiga vara rasestumise pärast. Seega soovivad vanemad oma lapsi kaitsta ohtude eest. Küllap soovivad vanemad ikka parimat, st et lapsed oleksid nüüd ja edaspidi õnnelikud.
Mida siis teha, et vanemate usaldust võita ja veenda, et suudate ise oma õnneliku tuleviku eest seista ja vigu vältida?
Oluline on kindlasti see, et võetud kohustused ja tehtud kokkulepped kehtiksid. Kui ema lubab õhtul välja ja te lepite kokku kojujõudmise aja, siis sellest tuleb kinni pidada Kui vanemad ootavad, muretsevad ja on teadmatuses, siis sageli järgneb sellele soov teinekord oma muret ja hirmu vältida ja kõige lihtsam viis on keelata ja piirata, st teinekord mitte lubada hilja ja kauaks välja.
Usalduse saavutamisel ja hoidmiseks ei ole lahendus see, et lülitada mobiil välja ja vältida kontakti, kuigi näib, et olulisim sai ju öeldud ja selleks korraks asi aetud. Hiljem võib selguda, et ema ignoreerimine ja tema vältimine viib siiski suhete halvenemiseni.
Kindlasti on oluline ausus. Kui näiteks väita, et olete koos sõbrannaga, hiljem aga selgub, et hoopis noormehega, siis on vastastikuse usaldusega probleeme.
Sageli on vanematel raske lubada oma lapsi või juba täiskasvanud noori ööseks külla või hoopis võõrasse kohta. Eriti aga siis, kui neil pole piisavat kindlustunnet ja nad on infopuuduses. Kui vanemad teavad ja tunnevad teie sõpru, sõbrannasid, noormeest, kellega on lähedane suhe, siis on ka vähem põhjust muretseda. Seega rääkige neist, nende kodudest, kohtadest, kus koos käite, mida teete, kutsuge ta (nad) külla, tutvustage oma vanematele jne.
Ja veel, julgustage vanemad rääkima, mille üle nad õigupoolest muretsevad, mida kardavad, et võiks juhtuda, mida vajavad, et saaks lubada ilma pideva hirmuta ohtude ees. Rääkige ka ise, kuidas end tunnete, kui ei saa koos olla teistega, oma noormehega, mida mõtlete ja väärtustate ning seda, et soovite tunda end iseseisvamana ja näidata, et olete valmis ühe enam vastutust võtma.
Lõpuks veel on hea vahel mõelda, et muretsetakse ikka rohkem siis kui hoolitakse.
Vastastikust usaldust ja vastutust ja hoolimist!
Need kõik käivad koos.
