Eile otsustas tütar jätta oma 10.klassi lõpetamata ja läks tööle.Kuidas, küsite teie. Aga nii et meil ei olnud muud valikutki kuna hinnetelehel vaid ühed ja kahed. Ei oskagi öelda kuidas kõik nii kaugele on läinud. Koolis rääkimas nüüd küll käisin kuid klassijuhataja soovitas lahkumisavaldust mitte kirjutada kuna siis võetakse ka lastetoetus tema pealt ära. Nüüd siis teismeline tahab meilt raha ja üürikorterit. Mina sellega aga nõus ei ole, pisut toetan et hing sisse jääks kuid rohkem mitte. Samas tunnen ennast nagu tühjaks pigistatud sidrun. Jõud on otsas ja mõtted ka. Kõik see aasta (kooliaasta) on temaga väga raske olnud, suitsetamine, kodust ära minemine, koolist puudumine.......Kodus veel temast neli nooremat last, nii lasteaia kui kooliealisi. Ise läksin nüüd kevadel peale kümmet aastat tööle ja sügisest käin ka ise koolis. Raske ja valus on. Olen rääkinud mitme inimesega , kuid abi ei saa kuskilt. Ei oska öelda sedagi mis abi ma tahan või mida loodan. Õppealajuhataja ütles eile tüdruku enda kuuldes et mõni kohe peab seal põhjas ära käima et siis saaks jälle pinnale ronida . Kas ma siis peangi seda pealt vaatama ja lihtsalt olemas olema ????????
Jõud hakkab raugema, kuid teised ju vajavad mind !!!!
Kui noor inimene on valinud oma tee (tööle minek, omaette elamine), siis ilmselt on ta leidnud, et see on hetkel talle parim. Täiesti arusaadav, et vanematele on see suur mure, kui liialt vara õpingud katkestatakse ja ka kodunt lahkutakse. Ju soov ise otsustada ja oma elu korraldada on nii suur. Sellega võtab noor inimene ka vastutuse (samas jääb vanuse tõttu tegelik vastutus veel vanematele). Loomulikult jääb vanematele õigutatud kartused, kuidas ta hakkama saab ja soovib parimat. Sellises vanuses on ilmselt väga raske vanematel oma arvamust läbi suruda ja noort vastu tahtmist sundida teisiti tegema. Vaatamata suurele murele, mis Teile ilmselt jääb, on ilmselt siiski parim, kui püüate tütart jõudumööda toetada ning tema jaoks olemas olla, kui ta Teid vajab. Ja kindlasti vajab ta Teid, isegi kui ta püüab olla iseseisev. Kõige olulisem on säilitada kontakt temaga ja olla mõistev, aktsepteeriv. Ainult siis saate Te vanemana talle mõju avaldada ja suunata. Kontakti ja läheduse hoidmiseks on hea kui jagate talle oma muret ja seda, kuidas end tunnete vanemana, vältides seejuures hinnanguid, etteheiteid, süüdistusi ja ähvardusi. Jõudu ja meelerahu Teile.
