Mul on 1a 8k tüdruk ja minu mure on järgmine. Saime teada, et laps sai lasteaeda nädal enne lasteaia avamist ja lutiga ei või lasteaeda tulla. Võtsime lapselt luti ära põhimõtteliselt üle öö ja tundub nagu oleks ta traumeeritud sellest. Ta jäi haigeks peale seda, nüüd nutab/jonnib päevad läbi. Varem oli ta rahulik ja rõõmus. Olen täiesti nõutu mida teha. Tunnen ennast süüdi ja halvasti. Ei oska teda aidata
Teie pisitütrel sattusid kokku kaks muutust, esmalt jäi ta päevapealt ilma oma lutist,- mis võis lapsele olla vajadusel rahustavaks, lohutavaks kaaslaseks, harjumuspäraseks tegevuseks. Natuke nagu sõltuvus- ja ega sõltuvusest pole kerge jagu saada, algul tekivad ka lapsel nö "võõrutusnähud"- rahutus, pahurus, nutt, pettumus, ja teised tunded, kui ei saa harjumuspärast ja soovitut.
Teine muutus, ja see on tõeliselt suur- on lasteaeda minek.Kindlasti on iga muutus lapsele raske, väike laps vajab ennekõike stabiilsust ja turvatunnet (seda pakub ennekõike ema ja kodu) ning kohanemine muutusega võtab omajagu aega, kellel vähem, kellel kauem- sõltuvalt vanusest, isiksuse eripäradest, tugivõrgustikust enda ümber ja teistest aspektidest.
On seega aeg, kus teil tulebki toime tulla lapse pettumuse/frustratsiooni/viha/kurbuse jt. raskete tunnetega ning vaatamate neile (ja neile eriti!) olema lapsele toeks. Lubage lapsel nutta, see on parim pingemaandaja! Hoidke teda süles, silitage ta selga, öelge, et saate aru, et ta on kurb, või õnnetu, või vihane (mis tunnet te lapses tajute), et te lubate tal ta tundeid tunda ja et olete koos temaga.
Lapsed kohanevad, nad vajavad selleks aega, mõistmist ja ärakuulamist (nii lutist ilmajäämisega, kui emast eraldumisega, st aeda minnes).
Kuulake, mida vastab laps ning keskenduge aktiivsele kuulamisele, ehk sõnastage ümber ta vastuse sisu või peegeldage tagasi tema poolt väljendatud tugevad tunded. Korrake suhtlusprotsessi, seda niikaua, kuni laps rahunenud, te olete ka teda mõistnud ning laps on saanud kogemuse, et teda armastatakse ja mõistetakse ka siis, kui tal on raske. Aktiivsest kuulamisest saate lähemalt lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Ennekõike soovin just teile rahulikku meelt ja kannatlikkust, siis on ka teie väikesel tütrel kergem muutustega leppida.
