Kirjutan, kuna soovin abi 1,4-aastase lapsega, kes on enne uinumist väga rahutu. Ta ei nuta alati, kuid rahmeldab (vähkreb voodis, taob jalgadega vastu seina - see teeb talle nalja, hõigub kõva häälega). Selline rahmeldamine käib ca 20 minutit kuni ta siis piisavalt rahulikuks jääb, et saan talle käe seljale panna ja silitada ning seejärel ta uinub. Peres on ka teine laps 2,10-aastat, kes kuulab hea meelega unejuttu ja jääb ilusti vaikselt voodisse, kuid noorema lapse rahmeldamine, hõikumine ja vahel ka nutt ikkagi häirivad teda. Samuti häirib see mind, sest pean kogu selle rahmeldamise aja voodi kõrval istuma ja valvama, et põnn voodist välja ei roniks.
Rahutust enne uinumist esineb paljudel väikelastel. Teil on kahe lapsega erinevad kogemused, üks kuulab unejuttu ja jääb seejärel vaevata magama, teine aga teeb läbi oma rahutu protseduuri. Nii on, et ka sama pere lapsed võivad olla väga erinevad. Kasutan A.J.Solteri raamatus toodud seletust raamatust „Nutt ja jonnihood“, kus ta seletab laste rahutust ja ka nuttu magamamineku eel päeva jooksul kuhjunud pingete väljaelamisega. Võimalik, et rahmeldamist ja ka nuttu ongi tal selleks vaja, et seepeale rahuneda ja uinuda. Mõnikord aitab see, et püüda õhtuseid ärritajaid vähendada, st luua rahulik õhkkond. Kirjutate, et last rahustab teie käsi seljal. Hea, et on kindlad asjad, mis toimivad. Muidugi võib olla teie jaoks üsna kurnav teha läbi igaõhtune rahmeldamine, kuid enamasti möödub see lastel suuremaks saades. Kui vähegi võimalik, siis säilitage kindlad tuttavad rituaalid, olge mõnda aega tema juures, kui ta näib seda vajavad, silitage. Proovige lihtsalt teha seda, mis minimaalselt vajalik ja mitte lisada neid asju, mis teid ennast võiksid liialt koormama hakata (juua anda, kaissu võtta vm), mille kaudu ta üha rohkem teid hõivaks ja rituaali pikendaks. Kui laps tunneb, et ta ei pea teie tähelepanu võitmiseks midagi korraldama ja vajab siiski kindlustunnet, et olete lähedal, siis uinub ta üha kiiremini. Kui ta aga ongi oma loomult rahutum ja vajab rohkem tähelepanu kui suurem laps, siis püüdke talle pakkuda seda, mida ta vajab pigem päevasel ajal, sh ka füüsilist lähedust, piisavalt aktiivseid tegevusi ja koosolemisi. Jälgiga ka seda, kas on vahel ka erinevusi ja millised on seosed nt päevasündmuste ja õhtuste toimingutega. Kindlasti on lapsed ju rahutumad ka nt hammaste tulekul jms.
Lisan veel, et meie kodulehelt leiate uneteemal veel lugemist: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/nouanded/uneprobleemid/
