Oleme tänapäevane kärgpere. Minul ja minu elukaaslasel on mõlemal ,,eelmisest elust,, kaasa toodu üks laps. Lapsed on imetoredad ja saavad omavahel uskumatult hästi läbi. Olen uhkusega võtnud omale mehe lapse elus kasuvanema rolli kuna poiss elab enamasti meil ja oma päris ema juures käib vaid vahest harva külas. Nii ongi ehk parem sest sealt poolt on hool ja armastus vist pigem selleks et ühiskond nõuab. Poiss käib esimeses klassis ja tänu sellele on noormehe ellu tulnud palju uusi kohustusi. nendega aga terve aasta jooksul ta väga harjunud veel pole. Nüüd ongi tekkinud probleeme sellega, et mida nõuan teatud kohustuste täitmist ja tema lihtsalt eirab neid. Kui tõstan tooni siis poiss vajub kössi ja solvub. On olnud juhuseid kus mu hääl on päris käskiv ja siis sekkub meie perepea ja teatab mulle, et ma võiksin maha rahuneda ja lastelt mitte liiga palju nõuda. Olen ise kõva rääkija ja seletaja kuid mees on tavalislet minu kuulamiseks liiga väsinud, seega pean hoidma kõik endale mida ma kohe üldse ei oska. seega ongi varsti oodata jubedat plahvatust kus mina olen hüsteeria äärel ja kõik teised on jahmunud kui vastik ma olla võin. ühesõnaga on nii, et mees õõnestab laste ees minu sõna ja käsku samuti ei hoia ta kinni kokkulepetest televiisori ja Xbox mängu aegadest. Laps küsib hommikuti kas mul on täna vaba päev ja kui vastan jaatavalt siis tuleb pikk porin et see on jälle paha päev sest mina ajan teda õue. Poisil on tulnud mingi trots sest ta on läbi ampsanud, et kui asjaga venitada ei peagi seda korraldust täitma, sest issi ei viitsi siis enam nõuda. Ja kui mina seda ikkagi nõuan tuleb mossitamine, siis on meie issi minu peale kuri, et rikkusin lapse tuju ära ja sealt selline suur lumepall tulebki lõpuks on kõigil paha tuju sest mina ei kannata kui mulle 7 aastane poisiklutt teatab, et tema soove ei täideta ja ollakse üleüldse väga pahad. Mina pean aga tunnistama, et hoian teda kohati rohkem kui oma enda last, sest mõistan kui palju teeb haiget päris ema tõrjumine ja hoolimatus, isegi kui see on peidetud ilusa fassaadi taha. Poisil on kõik olemas mida tal vähegi vaja võib minna ja enamgi veel.
Te olete püüdnud olla mõlemale lapsele ema eest, kuid vaatamata teie pingutusele ei laabu suhted enam kuigi hästi ja tülid elukaaslase poja ümber kerged tulema. Nii on ilmselt sageli, et vanemate nõudmised ei ole päris samad, kuid kärgperes on see veelgi kergem juhtuma. Nagu teiegi kogemus näitab, võib lapses olla rohkem protesti üksnes seetõttu, et te pole tema päris ema ja ta seab kahtluse alla teiepoolsed nõudmised. Kui lapsel on valida, kelle poolele olla, siis ta ju valib lähedasema vanema ja kui tal on võimalus ebamugavaid kohustusi mitte teha, siis ta valib mugavama tee. Seega võib öelda, et teil on väga keeruline (kui mitte võimatu) saada head kontakti elukaaslase pojaga ja loota, et teie autoriteet toimib, kui sellele ei ole isa toetust. Või mis veelgi halvem kui mees poisi juuresolekul teid ja teie arusaamu ja nõudmisi tühistab.
Lapsest võib aru saada, tema ongi kui paratamatult lõhestunud mitme vanema vahel. Isegi kui ta ema juures käib harva ja isegi kui ema ei ole just väga osavõtlik oma poja suhtes, jääb ta ikka emaks ja on tema mõju pojale suur. Tal võib olla raskusi toime tulla sellega, et tema isa ja ema ei ole koos ja päris ema on tema jaoks kaugeks jäänud, ta võib nii igatseda, olla kurb, kui ka olla vihane. ning see kõik võib väljenduda ka protesti käitumises teiega. Sel juhul on vaja teil raudseid närve ja suurt südant, et seda mõista ja mitte isiklikult reageerida. Kuid see ei tähenda, et te peaksite tegema järeleandmisi või loobuma oma kodus sellest, mida oluliseks peate. Praegu vajate aga eelkõige siiski üht tõsist jutuajamist mehega. Kui te olete erimeelt näiteks laste kohustuse suhtes, siis tuleb see teil omavahel selgeks rääkida. Praegu saab poiss teile vastu hakata isa toel. Kui isa arvates pole teatud asjad olulised, siis on ju loomulik, et poiss valib isa poole. Kuid teie suhe mehega ja ka erinevad arusaamad ei peaks viima selleni, et lapsed peaksid valima pooli. Teie pahandamised ja järjekindlad nõudmised ei aita, kui poiss tunnetab, et isa teid ei toeta.
Praegu oleks hea teha ülevaade sellest, mis on teie peres kellegi kohustused, mis on üldkehtivad reeglid ja kokkulepped ja kes mille eest vastutab. Arutlege mehega selle üle, kuidas edasi toimida, kui olete mõnes asjas erimeelt, kuidas mõjub lastele see, kui teie midagi nõuate ja mees selle maha teeb või teid kritiseerib. Samuti sellest, kas peaks mõlemale lastele olema samad nõudmised ja kas teie mõlemad võite laste suhtes sõna võtta ja kui ei, kuidas see omakorda jälle mõjub jne.
Niisiis, kindlasti keskenduge peamiselt suhetele mehega, et saavutada teineteise mõistmine ja toetus, et lastel oleks turvaline. Kui lapsed kogevad, et teie omavaheline koostöö laabub ja te kohtlete teineteist lugupidavalt ka siis, kui te pole kõiges samal arvamusel, siis on neil võimaik millelegi toetuda. Igas peres, kuid kärgperes on sellele eriline kaal, on pere just nii tugev ja toimiv, kui hea on mees-naise suhe.
