Tere!
Praegu siin kirjutama hakates olen täitsa hädas, suurt hingevalu ei oska sõnadesse panna nii, et keegi sellest ka aru saaks. Püüan, sest olen mõelnud ka juba enesetapule aga arg olen, parem kirjutan, ehk saan mõne mõtte, millest kinni haarata...
Olen 45 a, kaks väikesst last väikese vanusevahega. Olen kodune, tulin töölt ära, kuna lapsed olid kogu aeg haiged ja tööl vaadati minu pidevate puudumiste peale viltu. Mehe firma, kus töötas, läks pankrotti, läks tööle välismaale, nädal tööl, mõni päev kodus, paar nädalat tööl, mõni päev kodus.Kuna elan mehe juures, siis pole mul siin tuttavaid, ma polegi suur suhtleja ka, mulle on lausa öeldud, et olen igav ja hall hiireke. Ma parem ei hakkagi kellegiga tutvust looma, sest ma vist olengi igav, ka oma lastele, kes ilmselgelt oma isa seltskonda eelistavad, sest ta mängib ja mürab nendega, tegelevad ja käivad igal pool, mina saan nendega vähe tegeleda ja käia, sest mul tekkinud liigesehaigus, mis ei lase palju liikuda. Nüüd ongi nii, et mul tunne, et olen ükskõik kõigile. Oma komplekside pärast ei taha ma enam võõrastega telefoniga rääkida, see on kuidagi väga ebameeldiv, ei taha võõrastega üldse suhelda, imelik, enne olin aastaid töökohal, kus inimestega suhtlemine ja mulle väga meeldis. Mehega ma sellest rääkida ei saa, saan midagi kurja vastuseks nagu "võta end kokku" või "vaata kui vähe mina saan kodus olla", hoiangi omad mured endale aga vahel on tunne, et polegi mõtet enam millelgi. Kui mu tervisepobleem süveneb, siis olengi ainult üks kohustus. Tuli segane jutt aga kahjuks mul endal peas veel suurem segadus. Kirjutades pidavat parem hakkama... ei hakanud, tekkis hopis piinlikkus, et oma lobaga siin tüütan. Tänan!
Teie elus on raske aeg.Olete segaduses ja meeleheitel. Olete mõelnud ka enesetapumõtteid.
Kui masendus ja kurbus on väga suur, siis kaob usk ja võime näha teisi võimalusi, võimalusi muuta ise oma elu. Depressiooni küüsis olev inimene näeb oma olukorda ja tulevikku vaid hallides ja mustades toonides. Inimese enda tahe on niiviisi justkui halvatud. Valitseb jõuetus ja puudub võime rõõmu tunda. On öeldud et depression on nagu üleni musta riietatud kurb naine.
Tõsiasi on see, et selline seisund on haiguslik ja sealt ON väljapääs. Igatahes, ärge palun tehke midagi ennatlikku, proovige kõike. Te kirjutasite meile, te ei tundnud küll kergendust, aga teil on põhjust enda üle uhke olla, sest ilmselt oli ka see kirjutamine eneseületus, aga te saite sellega hakkama!
Järgmisena pöörduge kindlasti oma perearsti poole ja rääkige temale oma olukorrast. Perearstid on koolitatud orienteeruma hingehädade osas juba üsna hästi. Võib olla arvab arst, et võiksite läbi teha väikese, 6– kuuse antidepressandi kuuri. Seda just selleks, et jõudu taastada ja siis juba ise proovida oma elus positiivseid külgi näha või neid hoopis ise juurde tekitama hakata. Saaksite perearsti käest küsida ka saatekirja Haigekassa poolt finantseeritavale psühholoogile. Paraku on nende spetsialistide juures järjekorrad üsna pikad.
Mõningaid teisi tasuta abi võimalusi leiate meie koduleheküljelt: www.sinamina.ee/ee/noustamine/toetavad-asutused
Lisan ka psühholoogiline kriisinõustamise kontaktid:
Silmast-silma vastuvõtud Tallinna ja Harjumaa linna elanikele tööpäeviti 9.00-20.00
aadressil Pärnu mnt. 9a, Tallinn.
Telefoninõustamine ja registreerimine vastuvõtule toimub samal ajal
numbril 6 314 300.
Kui materiaalne külg lubab, siis netist leiate alati just teile sobilikke psühholoogiavaldkonna spetsialiste, kelle poole pöörduda. Ka Sina ja Mina juures töötavad psühholoogid, kelle juurde võiks aja broneerida.
Palju jõudu teile, sest usun, et keegi ei taha end lihtsalt ära tappa, inimesed tahavad vaid kergemat elu, hingepiinadeta ja valuvaba elu. Palun proovige neid esimesi same, millest kirjutasin. Kui liigesehaigus teeb häda ja jalutamine on ka raske, siis võiksite ehk alustada kodus väikeste lihtsate omamoodi jooga harjutustega, võib olla isegi koos lastega, Pange põrandale endale ja igale lapsele oma tekk ja siis mõelge just enda jaoks välja oma isiklikud jooga harjutused. Lapsed võivad sama teha. Proovige seda teha iga päev ja kindlal kellaajal. Nii saate teha jällegi väikese sammu oma rutiinsest ringist välja. Lastel on aga kindlasti lõbus.
