Minu mure siis järgmine .
Mul on 3aastane poeg kes elab enamjaolt kasuperes kus on veel lasteaja lapsi ja teismelisi .
kuid käib minu juures nädalas korra või jääb kauemakski .
umbes 3kuud tagasi läksime koos lõunat magama , minul riided seljas , laps oli paljas .. ärkasin siis selle peale ülesse , et laps hõõrub minu vastu end ja paneb kätt mulle hargivahele .. ehmatasin ära ja karjatasin , et nii ei tohi teha ..
Rääkisin sellest vahejuhtumist ka kasuemale , tema ütles et temaga pole midagi säärast teinud ja ainuke asi mida on palunud teha on nuku silitamine millest ta keeldus .. aruutasime siis kas on midagi pealt näinud .. nii minu ja mu kaasaga või siis kasupere ema-isaga .. saime selgusele , et ei ole .
Nii täna siis lähme ka koos tuttu , tegin , et magaksin .. hakkas taas hõõrumine pihta .. mõtlesin siis , et vaatan kaugele nö läheb .. hakkas pükse jalast ära tirima ja kätt püksi mul panema isegi nägu oli väga lähedal ..
Tegin siis nii , et ärkasin ülesse , ja rääkisin rahulikul toonil , et nii ei toh teha , tema aga vihastas ja ütles tohibtohib .
Hiljem siis kui maha nati rahunesin , küsisin , et kas ta on näinud seda kuskilt või on talle tehtud nii .. ta aind vastas , et ei taha rääkida ..
ma tõesti ei tea mida arvata või mõelda .. loodan , et saan natukenegi nõu .
Seda olukorda peaks kindlasti uurima. Mõjusid võib ju olla erinevaid, arvestades ka, et perelugu tundub kirju olevat. Intiimellu ja intiimpiirkondadesse puutuvad teemad on 3aastase lapse jaoks veel vägagi segased, aga laps on tähelepanelik, ja märkamisvõimalusi on ju palju: telekas, internet, inimesed tema ümber jne. Ehk polegi nii oluline välja selgitada, kas laps tegi järele midagi, mida ta oli näinud või oli see kuidagi teisiti, oluline on kujundada lapses terved arusaamad inimese loomulikust seksuaalsusest, kehaosadest ja nende toimimisest, intiimsusest ja intiimkäitumisest, tabudest (nt mida tehakse teiste ees, mida mitte, mida üldse ei tehta, mis on lubatud lapsele, mis täiskasvanule jms).
Laps on kindlasti seksuaalne olend - seda on iga inimene - kuid täiskasvanud lapse ümber peavad hoolitsema selle eest, et lapsel oleks eakohane teadmine enda ja teiste soolistest erinevustest, seksuaalsusest, oma kehast jne. On olemas ka vastavad väikelastele mõeldud raamatuid, mida saab koos vaadata ja nende teemade ümber arutleda.
Kui need olukorrad korduvad, tuleb last kindlakäeliselt takistada ja rahulikult selgitada, et nii ei tehta. Samuti tuleb juhul, kui laps on harjunud magama täiskasvanu juures, seista selle eest, et lapsel oleks oma voodi, lapsele tuleb luua harjumus magada oma voodis, mitte täiskasvanu juures.
Võite ka kaaluda konsulteerimist spetsialistiga. Ikka tasub tausta uurida, mis on selle lapse kirjas kirjeldatud käitumise tagamaad, spetsialistil on omad meetodid selleks, et olukorda paremini mõista. Kui on vähimgi kahtlus, et last on väärkoheldud, tuleb seda tingimata uurida. Tallinnas on vastav spetsialist olemas Tallinna Perekeskuses, Tartus kriisiabikeskus.