ma olen pealtnäha tugev, terve ja hea välimusega 30+ naine, aga sisemus on läbini katki. kõige hullem mu jaoks ongi, et ma ei suuda kuidagi abi paluda, sest inimesed lihtsalt ei näe mind abivajajana. mõnest inimesest on aru saada, et ta on habras, minust üldiselt mitte - füüsis ja välimus ei peegelda seda (veel?). ma tunnen end nagu lõksus, sest sõbrannadele muret kurtes öeldakse, et sul on ju tegelikult kõik ok, lihtsalt hakka vastutama oma elu eest, tee mingi otsus ja korras. mulle endale see ei tundu üldse nii lihtne. ma ei oska vastutust võtta, mu elu ongi näinud välja selline, et iga lahendus on tulnud mu juurde nö ise ja kuniks lahendus tuleb, tiksun niisama eluvoogudes kaasa. samal ajal see ärritab mind, et ma nii teen. mu enesekindlus on väga madal, ma olen veendunud, et ma ei vääri tegelikult armastust, head elu. samal ajal ma ei saa seda välja öelda, kuna jällegi, väljastpoolt on mu välimus jne hea, keegi ei usu, et ma niimoodi arvan. no aga ma arvan ja sellest lähtuvalt ilmselt ongi mu elu selline nagu ta on. ma tunnen, et ma ei sobi päriselt kuhugi ja tüütan teisi. edasi on hirmus elada. kas oskate nõu anda?
Kirjeldate väga tabavalt oma olukorda ja sisekonflikti – „nagu lõksus“. Teiste arvamus ja näiline pilt on vastuolus teie enda tunnetusega. Teil nagu peaks olema kõik korras, st peaksite olema rahul ja õnnelik, aga ei ole ju! Vähe sellest, et teised ei mõista, mis teid vaevab, saate ka signaale, et te ei tohiks nii tunda nagu tunnete. Päris kohtutav võib olla kogeda, et teiega oleks nagu midagi valesti, vähemalt teiste arvates. Aga, te võite ka otsustada, et teie ise teate kõige paremini, mida tunnete ja sellele ei olegi vaja kellegi hinnangut, veel vähem luba. See on ka vastutuse teema. Vastutust võttev mõtteviis võiks olla ka see: ainult mina ise saan olla see, kes on teadlik, mida vajan, mida tahan või ei taha, mida tunnen jne. Te ei vaja ju abi selles, et teised määratleksid seda, mis on teile tähtis ja mida teie väärt olete. Vastused neile küsimustele on teis endas. Muidugi mõjuvad toetavad sõbrad kindlustunnet pakkuvalt. Kuid võib ka laskuda äärmusesse ja püüelda pidavalt olla selline nagu nemad, saada kinnitusi ja heakskiitu oma otsustele ja ikkagi olla ise õnnetu – see pole lihtsalt teie elu, mida elaksite. On loomulik, et enesetunnet mõjutab lähedaste poolt mõistev suhtumine, kui olete vahel abitu, kõhklev, segaduses, ebakindel jne. Kuid vaatamata sellele, kui toetavad nad ka poleks, on ka lahendused teie küsimustele ja probleemidele teis endas. See, mis sobiks teistele, mida nemad oma kogemusele tuginedes teeks, ei pruugi olla parimad teie jaoks. Vastutust tunnetate sellest, teist oleneb teie elu ja loeb teie tahe, teie valikud.
Kirjutate, et ei oska võtta vastutust ja seni on tulnud lahendused ise, teil on raske otsuseid teha. Ka nii võib elada, st „tiksuda“, kuid see ärritab. See on signaal teie valmisolekust teha muutusi. Tundub, et praegu pole kontroll teiega toimuvas teie käes - sõltute välistest asjaoludest, juhustest, teiste otsustest ja arvamustest, ka heakskiidust. Te võite otsustada, te tahategi „tiksuda“, see on teie valik mitte otsustada, vähemalt seni, kuni pole selget eesmärki, motivatsiooni. Kui aga selline ebamäärane olek pole teie valik, on sundolukord, võib see olla ärevusttekitav. Seega oleneb palju teie mõtteviisist, olukorra tõlgendusest, tähendustest teie jaoks ja sellest, kas tajute, et kontroll on väline (asjaolud, teiste arvamus) või sisemine (teie teadlik valik, teist olenev).
Kui näib, et praegune olukord ei sobi teile, siis mõelge, kas on midagi, millest olete selgelt teadlik, mida tahate ise ning seda, mis on teie enda muuta-mõjutada ja mis mitte. Alustage lihtsamatest ja enda jaoks selgematest asjadest, nt ühe päeva korraldamisest selliseks, millest ise rõõmu ja rahulolu tunneksite või teha kasvõi üks head enesetunnet pakkuv asi iga päev. Vastutuse võtmise eelduseks on teadlikkus, mida teie vajate ja väärtustate. Ja jällegi, ainult teie ise teate, mis teeb teie enesetunde heaks, pakub rõõmu, mis on teile tähtis.
Selle ülesleidmine ei pruugi muidugi olla nii lihtne, kui esmapilgul näib. Kui nii, siis on mõtlemisainet, mis segab oma vajadusi teadvustamast, oma tahet leidmast? Võimalik, et teil pole olnudki palju võimalusi iseenda vajadusi väljendada, olla kontaktis iseendaga, olete pidanud oma tahtmisi alla suruma, eirama kuni selleni, et ei teagi, mida tahate. See võib juhtuda, kui seni on olnud keegi, kellest sõltuda, kes teadis alati teie eest, mis teile parim on, kes võttis vastutust ja otsustas, omas kontrolli ja võimu teie üle. Nüüd, mil olete täiskasvanu ja oma elu elamas, pole vajalikku kogemust, et olla ise teadlik endast ja valida, mida tahate. Olenemata varasemast, on siiski teie võimalus nüüd leida oma tee, elada oma elu, seada või mitte seada eesmärke. Kes teab, milleks võib olla vajalik ka vahel lihtsalt „tiksuda“, kui sellel on teie jaoks oma tähendus, nt võtta aega jõuda endas selgusele, kuidas edasi.
Üsna keeruline teema on aga ka tunnetus „ma ei vääri head elu, armastust“. Selline mõtteviis võib seletada ka teie raskusi leida üles oma siht, seada eesmärke ja võtta vastutust. On ju üsna raske võtta vastutust enda heaks midagi teha ja samas tunnetada oma väärtusetust. Kuidas saaks nt sportlane leida endas sihikindlust treenimiseks võitude nimel, kui ta ei usuks oma suutlikkusse ja kui ta arvaks, et tulemused ei olenegi temast.
Kust on aga pärit teie arusaam, et te ei vääri armastust? Kas võib olla, et olete kogenud enda maha tegemist, halvustamist, alavääristamist? Ja seejuures pole olnud piisavalt tunnustust, positiivset tagasidet? Kui te pole kogenud piisavalt hoolivust ja armastust lähisuhetes, kuid kõrgendatud nõudlikkust ja kriitilisust, siis võib ju kujunedagi teis kahtlus, et te ei ole piisavalt hea, et ära teenida armastust. Kuid võib ka nii mõelda, et armastus ei ole tingimiseks, sellele ei olegi mingeid kriteeriume, mida peate täitma ja selleks ei pea ole hea, tark, ilus, edukas, et olla armastatud. Igaühe loomulik soov ja vajadus on kogeda emotsionaalset lähedust, olla armastatud ja tingimusteta. Kas usute seda? Mida te ise endas väärtustate?
Ka siin võite võtta vastutuse selles, et teie ise saate kujundada oma arusaamu ja mõtteviise. Sellest saab alguse kõik ülejäänu, mida te elus teete. Te võite ise otsustada, et olete väärtuslik just sellisena nagu olete, koos oma segadusega, abitusega, oma kogemustega ja tunnetega. Otsige kontakte nende inimestega, kellega tunnete end hästi ja saate olla vabalt teie ise. Kuid loobuge ootamast neilt hinnanguid endale ja heakskiitu oma soovidele. Vastutus oma elu eest algab sellest, et olete teadlik, mida vajate, julgete seda väljendada, olla erinev teistest ja tunnetate, et just teist oleneb see, milliseks kujuneb teie tänane ja homne päev.
