Beebi on 1,5-kuune. Sööb RP ja magab kõik ööd ema kaisus.
Mida ta tunneb,kui ema läheks ööpäevaks temast eemale. Laps jääks isale,kes saaks kõigega hakkama.Kuid isa pole lapsega ennem väga koos kahakesi aega veetnud.Vb oleks see hea võimalus neil lähedamaks saada.
Muret teeb see, kuna varajane turvatunne on lapsele väga suureks väärtuseks edaspidiseks eluks-ei taha ma beebile tekitada negatiivseid emotsioone.Ta tajub ju kindlasti, et ema pole läheduses. Kas beebi tunneb,et ema on ta hüljanud?Kas nii väksed üldse mõtlevad sellistest asjadest.Või on neile oluline lihtsalt lähedus(mitte ilmtingimata ema oma).
Palun Teie arvamust!
Küsite, mida võiks tunda teie pooleteise kuune beebi, kui teid ei ole terve ööpäev tema läheduses.
Olen teiega nõus, et varajane turvatunne on üks olulisemaid asju lapse arengus. Tegelikult on terve esimene eluaasta lapse arengus eriline. Sealjuures kõige tähtsam on, et lapsel oleks hea kontakt oma kõige olulisema hooldajaga (tavaliselt emaga), et tema vajadusi rahuldataks, et tema väljendusi peegeldataks. Üldjuhul on sel perioodil lapsele turvatunde pakkujaks ema. Isa roll on põhiliselt toetada ema tema tähtsas seisundis. See, et ema saaks puhkust ja ei peaks muretsema üleliigsete asjade pärast, see ongi isa roll. Kaasaegses maailmas on need rollid mõnikord ja üha rohkem vahetuses. Isadest on saamas ka suurepärased beebide eest hoolitsejad.
Üldjuhul on 1,5 kuuse lapse jaoks väga oluline rutiin, rütm ja stabiilsus, Kui teie pere puhul olete teie olnud lapsele lähemal, siis terveks ööpäevaks lapse juurest ära minna võib tõepoolest mõneti ärevusttekitav olla, nii teile kui ka beebile. Selles vanuses lapsel võib nappida ressurssi, et olukorraga toime tulla. Kahjuks ei ole võimalik ennustada, mida beebi tunneks. Lapsed on juba geneetiliselt baasilt väga erinevad ning sama oluline on ka teie enda suhtumine sellesse olukorda. Laps tajub üsna kiiresti, kui ema millegipärast häiritud on. Laps näitab oma tundeid läbi käitumise. Ta ei mõtle kindlasti, et mind on hüljatud vms. Beebi tajub, et midagi on teisiti ja see tekitab ebamugavustunde ja hirmu ning kõik see kokku võib väljenduda, kas teistsuguses unerütmis, nutus, muidu rahutu olemises, seedimises jne.
Kunateie beebi on rinnapiimal ja magab ka teie kaisus, siis soovitaksin alustada ikkagi väiksemate muutustega nagu uinumisega oma voodis, paaritunniste lahusolekutega, isale rohkem võimaluse andmisega. Niiviisi lasete lapsel harjuda, et teid ei ole alati kõrval ja näete ka seda, milline on teie lapse individuaalne reaktsioon olukorrale.
