2,5 aastane poiss ei taha ühelgi õhtul vabatahtlikult magama minna.Igaõhtune rituaal on läbi suure kisa ,isegi kui ta on väga väsinud.
Kas on üldse õige teda sundida ,kuidas harjutada ,et ta ilma emmeta magama jääks.kas on õige teda üksi tuppa jätta voodisse ,et ta iseseisvalt harjuks magama jääma.
Samuti söömisega kas laps peaks sööma siis kui ta küsib süüa või siis kui on söögikord ülejäänud perel.
Teie laps on vanuses, kus paras harjumusi kujundada. Rituaalid aitavad ümber lülituda, tegevusi lõpetada ja alustada. Miks mitte kujundada ümber magamaminekurituaal nii, et kisa asemel oleks muud tegevused: asjade kokkukorjamine teatud kellaajaks, pesemine, riietumine, voodissepugemine, unejutt, unemusi ja -kalli. Nii, et see oleks midagi toredat, mida tahta ja oodata - õhtust magamaminekuaega koos isaga või emaga. Hea oleks, kui seda oleks nii ühe kui teisega. Koristaminegi on hoopis teisem, kui ei saa käsku asjad kokku korjata, vaid seda tehakse koos. Mäletan, kuidas pojale meeldis mänguasju autoga kapi juurde sõidutada. Aega läks muidugi rohkem, aga see oli nn. kvaliteetaeg. Ja pesemise juures on lapsel kindlasti heameel, kui saab näidata, millega tema juba hakkama saab. Ja natuke veega mängida.
Vanemate suhtumisest oleneb, milline õhkkond kujundatakse.
Ka perega ühel ajal söömine kujundab harjumusi ja pere väärtusi. Kui kellaajad sobivad, siis võiks küll koos süüa. Sageli on just ühise laua taga olemine ja seal räägitud jutud oluliseks peret liitvaks jõuks. Muidugi, kui isa läheb tööle k.6 hommikul või tuleb k.10 õhtul, ei pea laps üles tõusma ega ootama, vaid sööb teistel aegadel. Ühistele söögikordadele lisaks on lapse oma toidukorrad, nt. õhtuoode, mis olenevad lapse vanusest.
