Tere, meie kodus kasvab 10 a poiss. Olen talle kasuema ning enamus aega elab ta oma pärisemaga. Meie juures viibib ta pikalt koolivaheaegadel ning igal teisel nv neljapäevast pühapäevani. Meiel on temaga suured probleemid ning ei oska neid enam lahendada. Isa aeg oma lapsega on töö tõttu veidi piiratud, kuid ma pole varem näinud isa kes võtaks nii palju aega, et lapsega suhelda ning juhendada õppimises. Muidugi toimub isa ja poja vaheline suhtlus pärast isa tööd. Ise üritan olla lapsega suhtluses tagasihoidlikum, kuid mitte liialt. Probleemiks on lapse pidev valetamine, lapsevanema palve täitmise eiramine, hoolimatus igasugusest hügeenist, soovimatus tegelda õppimisega ka siis kui isa soovib teda õpetada, igasugune suhtlus toimub tal läbi mossitamise ning porina, lugupidamine teiste vastu puudub, kasutab isa vaid oma vajaduste rahuldamiseks, muul ajal ei soovi teiste pereliikmetega suhtlust arendads.Ainus asi mis liigagi suurt huvi pakub on arvutimaailm ning sobimatud mängud. Peres on suureks probleemiks lapse toitumine, sest sobib vaid kananagitsad ning üldjuhul kõik see mis on kiirtoit. Raske on meie peres seada reegleid, kuna neid ei tunnistata ning nende pidamist emakodus ka ei ole. Lapse ema õõnestab lapse isa ning meie pere autoriteeti. See mis me oma kodus loeme sobimatuks ning valeks on tema ema silmis olematu. Kui laps jääb ilmselge valega vahele ning me püüame olukorda lahendada koos lapse emaga, siis lapse ema ei tunnista , et pojal on probleem vaid üteleb, et talle laps ei valeta. Emale endale on iseloomulik valetamine ning vassimine. Olen leidnud end keerulisest olukorrast kuna meie peres on kaks ühist last kes on væiksemad ning see mida nad näevad ning kuulevad hirmutab mind ning neid. Oleme püüdnud poisi emaga käia perenõustajate juures kuid kuna ema probleeme ei soovi tunnistada ja lapsega tegeleda oma kodus- oleme nõutud olukorras. Mõned sotsiaaltöötajad ütlevad et tegu on väikse probleemiga, kuid nad ilmselt ei tunne seda õhkkonda. Lapse viimane vale isa kohta oligi sel nædalavahetusel kus tal paluti tegelda koolitööga, mille peale ta kohe hirmsasti ägestus ning hakkas isa süüdistama selles, et see oli talle kõrvale haiget teinud ning helistas kohe oma emale ning ütles seda ka talle. Isa oli hämmingus, kuna ei puutunudki poissi. Siis otsustas poiss, et tahab ema juurde minna kuna ema juures saab ta kohe kõik tehtud ning ema hoolib vaid poisi hinnetest mitte nagu isa kes soovib et laps õpitust aru saaks. Loodan, et teil on mõni lahendus mis aitaks meie peret. Tänan
Muretsete kasuemana poisi pärast, tema väärtuste kujunemise pärast, kelle pärisvanemad on samuti osalejad kasvatamisel. Teie kirja põhjal tundub, et peamine raskus seisneb selles, kuidas erinevaid kasvatusviise ja arusaamu ühildada või vähemalt mitte üksteisele vastu töötada. See, mida poisi käitumises olete näinud (teie pere reeglite eiramine, hügieenist mitte hoolimine, arvutisse põgenemine) ongi ilmselt ka tema segaduse tulemus. Ta ju tunnetab vastuolusid teie ja pärisema vahel. Te olete talle mõlemad olulised, kui ta teeb nagu üks eeldab ja nõuab, siis on ta on ju automaatselt valinud kellegi poolt ja kellegi vastu olemise. Ta valib sageli ka mugavuse järgi (õppimine on ju pingutav, samuti on tüütu korda hoida jms.) või üritab ka lihtsalt mitte valida, nt eirata, vältida.
Peamine suund oleks lahendada erimeelsused poisi emaga vähemalt sel tasemel, et te ei halvustaks teineteist ega töötaks teineteisele vastu. Olete juba püüdnud kaasata spetsialiste, kui tulemusteta. Kui nüüd ikkagi uuesti proovida, siis ehk aitab lähenemine, et te ei võta endale mõttesse ema muuta, tema arusaamu kahtluse alla panna, vaid leida üles ühine huvi, see on teil ju olemas (nt poisi heaolu, nt ta saaks hea hariduse, toituks tervislikult, saaks kaasa hea eeskuju suhtlemises, pereväärtustest jms). Et vältida võimalikku vastandumisi, siis ikkagi oleks hea keegi neutraalne osapool kaasata ja lihtsalt teha elementaarsed kokkulepped, mis toimiksid mõlemas kodus.
Mis puutub teie arusaamadesse ja kodureeglitesse ning ka muresse oma laste pärast, siis on ka teil õigus oma kodus olla nõudlik asjade suhtes, mis teile on olulised ja isegi neis, mis on erinev teises kodus. Öelge selgelt, mis on teie jaoks ja teie peres lubatud ja mis mitte. Ta on nii suur poiss küll, et saab aru, et erinevatel inimestel võivad olla ka omad nõudmised ja arusaamad.
Tahan rõhutada, et peamiselt saate poissi mõjutada suhte kaudu, st hea suhte kaudu. Kui poiss kogeb, et teie tast siiralt hoolite ja temasse lugupidavalt suhtute, siis on ta ilmselt nõus ka teiega arvestama. Küllap ta ka seda teab ja kogeb, isegi kui ta seda välja ei näita. Ta ju saab aru küll, et soovite talle head. Vahetevahel protestimine käib muidugi asja juurde ja arvestades lähenevat teismeiga on see ka loomulik. Teie saate teda aidata nii, et olete rahulik ja sõbralik oma nõudmisi esitades (vt ka Suhtlemisoskuste KKK – kehtestamine), jagage tunnustust kõiges, mis vähegi hästi on ja mille üle olete rõõmus (positiivne mina-sõnum) ja olge hea mõistja ja toetaja, kui ta on oma segaduses kimpus, protestib, on rahulolematu, kui näib, et tal on mistahes raskusi.
Näib, et ta on valinud protestimiseks ka veidi äärmusliku viisi, nt süüdistades isa enda löömises. Tundub, et ta elab välja oma keerulisi tundeid, viha, pettumust vms. Kui on keegi, keda ta usaldab, siis oleks hea, kui ta saaks rääkida ja endas toimuvat ka sõnaliselt väljendada. Praegu võib talle näida, et kõik on tema kallal, nt sildistavad, süüdistavad, kritiseerivad, nõuavad midagi, kuid ta ei oska endas toimuvaga toime tulla. Pole isegi tähtis, et selguks, kes valetab ja kes on süüdi, pigem on sellises olukorras oluline, et ta saaks tunda, et tema tunded on lubatud ja ta saaks neid väljendada ja kogeda mõistmist.
