Mida teha et laps laseks must natukenegi lahti...nii kinni kui kinni on minus ei oska enam midagi teha:S ei aita ei enam issi ega keegi muu ainult emme ja emme. tahaks vahepeal ka mehega aega viita aga laps ei lepi kellegiga.
See võib olla üsna koormav, kui laps liialt klammerdub. Nagu kirjutate, vahel sooviks ju aega ka omaette olemiseks, puhkuseks, igapäevastest tegemistest väljalülitumiseks. Kui lapsega seonduv võtab emadelt palju energiat, siis on ju tähtis, et saaks ennast ka laadida ja parim selleks on kahtlemata hoida head paarisuhet. Võiks koguni öelda, et hästitoimiv paarisuhe ongi kogu pere alus ja parim ka lapsele.
Olete ilmselt proovinud, kuid laps ei lepi teist eemalolekuga, kellegi teisega koosolemisega. Kindlaid nippe anda ei ole sugugi kerge, seda enam, et lapsed on erinevad ja olukorrad samuti. Kas võib olla, et lapsele on mõni varasem kogemus mõjunud ebakindlust tekitavalt? On ta pidanud tundma hirmu teie nö ärakadumisest, kaua ootamisest või pole ta kellegi teise hoolde jäetuna tundnud end hästi? Lapse varasemast kogemusest oleneb, kuivõrd on ta valmis uuteks katsumusteks.
Lapsed võivad klammerduda, kui nad on kogenud hirmu emme kadumisest või muul moel end ohustatuna. On ju üldine turvatunnet üks baasilisi vajadusi. Kahtlemata tuleb arvestada ka lapse vanust. Selles eas on üsna keeruline rahustada last sellega, et emme läheb ära ja tuleb varsti tagasi. Lapsele pole selge, mis tähenda varsti või mõne tunni pärast, tema jaoks on need ajamõisted piisavalt ebamäärased. Ta ei tea ju, mida see täpsemalt tema jaoks tähendab ja ta ei saa ise valida, kas tunneb hirmu või mitte. Selles vanuses on ta aga hakanud tajuma, et maailma ja emme ei ole kontrollitavad, asjad juhtuvad tema jaoks ettearvamatult, tema enesetunne sõltub aga otseselt emme kättesaadavusest. Seega on tema jaoks üsna keeruline taluda ühelt poolt oma sõltuvust emmest ja teiselt poolt määramatust ja kontrollmatust ning kõik see kokku on hirmutav. Ta ju püüab sellega toime tulla ja teeb seda nii, et jälgib, kus emme on, mida teeb, püüab olla läheduses, tuleb järgi kui emme eemaldub, soovib hoida omal moel kontrolli emme üle. Ta võib rahulikult mängida omaette, kuid ikka siis, kui ta teab, et võib iga hetk tema poole pöörduda, kui vajab. Ta tuleb toime järjest enam iseendaga tänu kindlustundele, et emme on kättesaadav.
Küllap seda kõike oletegi ise kogenud. Last võib aidata kohenda järjest enam teist eemalolekuga see, kui ta saab hea kogemuse, et ema eemalviibimine ei ole nö ohtlik ja kontrollimatu. Kui ta teab ja näeb, kui eemaldute või lahkute. Kui see toimuks salaja, siis jääks pidev kahtlus ja umbusladus, et see võib ettearvamatult korduda. Äraolemised võiksid olla algul lühiajalised ja vaid samm-haaval pikenedes. See, kellega ta jääb, võiks olla lapsele omaksvõetud ja turvaliselt mõjuv inimene ning omas kodus, et oleks vähem tegureid, millega peab kohenema. Hoidjaga kohenemine on kiirem, kui ta saab temaga harjuda esialgu koos teiega olles. Sel juhul on positiivsete seoste kujunemised tõenäolisemad. Kui laps on korduvalt kogenud, et emme ise selle teise inimesega suheldes käitub tavapäraselt, on rahulik ja rõõmus ja kõik muu toimib tuttavlikult, siis on tema kohanemine teie mõneks ajaks lahkumisega kergem.
