Tere . Minul siis selline mure , et pole olemas asja mida mina ei kardaks . Peaaegu , et kõiki asju suudan näha ma halvas valguses . Ei teagi kohe kust alustada aga eks teen siis proovi . Nimet pimedus , äike ja ämblikud on need kõige suuremad hirmud . Räägin igast asjast natuke täpsemalt , kardan pimedas koridoris koju minna vahest isegi valges , kujutan , et keegi tuleb selja tahant voi keegi tõbab trellide vahelt mmind jalast. , või et otse ees võib olla mingi hirmus olevus . äikse ajal poeks ma kasvõi kappi , olen isegi sõprade ees nutma hakanud kui väljas olime ja välku lõi , vahest ei julge ma wc-sse minna , kuna ma ei tea kas seal ootab mind mõni ämblik vms iganes putukas , enne kontrollin kõik seinad praod jms augud läbi . vahest kodus toimetades tuleb hirm peale , et äki on olemas mõni suur ämbliks kes ründab mind seljatagant . üksi kodus ei julge ma ammugi olla rääkimata öö veetmisest . aga on ka erandeid kui pean , siis kujutan ma ette , et ÄKi keegi tuleb mu koju öösel murrab ukse maha jne . igastahes see siin on väike osa minu hirmudest ja ettekujutustest . Ma ei taha mõelda halvasti vahest ma isegi ei jaksa aga ikka tulevad need halvad mõtted . tahaks uinuda rahulikult , kodus üsi olla .. Ma tean, et kujutan seda kõike ette ja üritan mõtteid mujale saada aga eiii , ma kardan , et varsti lähen peast puhta segaseks ... peaksin pöörduma ehk mõne spetsialisti poole ?
Karolina, te küsite, kas peaksite pöörduma mõne spetsialisti poole, kuna te elus on palju hirme. Kirjeldate lähemalt pimedusekartust, hirmu ämblike ja teiste putukate ees ning äikesekartust. Kirjeldatud hirmud teevad te elu keeruliseks, kuna te ei julge seetõttu üksi kodus olla (kartes et keegi ründab teid seal) ning võtab palju energiat- kontrollite läbi kõik praod, ennetamaks kohtumist võimalike putukatega.
Kinnitate endale, et asjad pole nii, ent halvad, negatiivsed mõtted tulevad ja ründavad teid taas... ja teil on tõsine hirm, et võite hulluks minna.
Kõik teie poolt kirjeldatud hirmu tekitavad olukorrad kirjeldavad lihtfoobiat. Lihtfoobia korral kardab inimene püsivalt mingit kindlat olukorda või objekti (Näiteks: ämblikud, pimedus, lendamine, äike, jne), mis pole tegelikult ohtlik ning väldib sellega kokkupuutumist nii palju kui võimalik. Kardetud situatsiooniga kokkupuutumisel tekib tugev hirm või isegi paanika. Hirm võib tekkida isegi siis, kui kardetud situatsioonist vaid räägitakse, loetakse või vaadatakse filmi. Inimene teadvustab endale, et see hirm on ülemäärane, kuid väldib olukordi selleks, et mitte tugevat ärevust tunda. Vältimise läbi irratsionaalsed uskumused ohu ja sellega toimetuleku kohta süvenevad ning ülemäärane hirm säilub.
Lihtfoobia ravis kasutatakse eksponeerimisravi. Sekkumise eesmärgiks on vaidlustada isiku ebakohaseid uskumusi foobse olukorra või objektiga seotud ohu ja isikliku toimetuleku kohta ning vähendada seeläbi ülemäärast hirmu. Selleks kasutatakse kardetud olukorrale või objektile järk-järgult eksponeerimist turvalisuskäitumisi ning vältimist kasutamata. Eksponeerimisravi on suhteliselt lühiajaline, uuringute alusel on võimalik foobset hirmu ja vältimist vähendada ka ainult ühe pikendatud eksponeerimisseansiga. (Allikas:http://www.ekka.ee/lugemisnurk/arevushairete-toenduspohine-psuhhoteraapia)
Niisiis annab hirmude ehk foobiate ravis häid tulemusi kognitiiv-käitumuslik teraapia ja eespoolkirjeldatud tehnika (eksponeerimine). KKT kohta saate infot: www.sensus.ee
