Täiesti arusaamatu,mis toimub ühe inimese peas.Olen 24 aastane Kaksik-Madu.Otsustusvõimetu,kiirete tujumuutustega,mitme palega,suudan jätta inimestele muljet,kui tugevast natuurist,kes teab,mida tahab..ja ka vastupidist,teatud inimeste juuresolekul näitan ennast haletsevast küljest,ja seda just lähedaste ees,et ei leia tööd,olen saamatu(lapsepõlves alahinnati pidevalt koolis ja kodus).Ühesõnaga olen tüüpiline Kaksik. Elan justkui teiste jaoks,jooksen teiste pilli järgi,ei julge ennast kehtestada.Sisimas,ma ihaldan olla tugev,enda eest seista osata,teistele meeldida jne,jne...
Mulle meeldivad ilusad asjad ja olen eluaeg visualiseerinud pilte luksuslikust elust.Olen mõelnud,et siis ma saan õnnelikuks ja täiel rinnal elama hakata,kui mul on kõik ilusad asjad olemas...Ma olen nii palju unistanud,et oksendamiseni on sellest unistamisest..(tean,et midagi saavutada,tuleb ka endast anda).viimasel ajal ei inspireeri mind need ilusad asjad ka enam.Mul on peas mitte just enesetapu mõtted,küll aga ... elu maitse on kusagile ära kadunud.
Elasin 6 aastat vägivaldses suhtes,põrgulikku elu.Tänaseks on mul mees,kes on hea,hoolitsev,materjaalselt kindlustatud,aga ikka pole rahul...MA EI SUUDA ELUST RÕÕMU TUNDA! On kõik tüüpilised Kaksikud sellised segased,ega ole kunagi lõpuni millegagi rahul või on viga milleski muus?
Olete rahulolematu oma eluga ja raskustes ennast mõista. Ilmselt oleks selgem, kui saaksite aru, mis teid häirib. Isegi kui alati ei täitu ootused ja olete silmitsi probleemidega ja ei näe lahendusi, võib see olla ikkagi talutavam see olukord just seetõttu, et on teada, mis häirib ja on siht, kuhu püüelda. Teil siis nii, et olete segaduses. Peaksite mõistusega võttes rahul olema, kuid ei ole.
Olete seni püüdnud iseendaga seonduvat horoskoobi abil seletada, kuid see ei ole teid siiski aidanud. Usun, et tähtkujude kaudu ei pruugi tõesti piisavalt eneseteadlikuks saada. Väga palju on ju siiski sedavõrd isiklikku ja just see jääks varjule. Näiteks oleme kõik palju mõjutatud oma lähisuhetes sellest, millised olid meie varased kiindmussuhted vanematega. Võib olla saate mõnes ajas veidi selgust, kui meenutate oma lapseeas kogetut, millised suhteid olid teil ema ja isaga, kuidas nad teid kohtlesid, kas tundiste end hoituna, mõistetuna, turvaliselt, sh ka emotsionaalselt. Kas saite neile väljendada ka keerulisi tundeid kartamat hukkamõistu, karistamist või ignoreerimist, kuidvõrd usaldasite neid, kuivõrd olid nad teie jaoks olemas, kui neid vajasite jne. Edasi oleks mõtlemisainet selles, kuidas sai võimalikuks teie jaoks aastaid kestnud vägivaldne suhe. Küllap oli märke teie alandamisest, kontrollimisest, süüdistamisest juba varem, kuid ometi millegi pärast jätkasite suhet, talusite seda, võib-olla usukusite, et olite mehe agressiivsuses käitumises süüdi ja ei väärinudki lugupidavat kohtlemsit vms. Kas selline suhtumine on teile ka varasemast tuttav ja seostub veel kellegagi? Kas võib olla, et teie jaoks on lähedussuhtes segunenud kiindumus ja teie halb kohtlemine?
Võib olla praegune mees on teie jaoks lihtsalt sedavõrd teistsugune, et ei leia teis äratundmisrõõmu, pole emotsionaalseid seosed sarnaselt lapsena kogetule ning seetõttu jätab teid ükskõikseks?
Kirja teel jäävad need aga vaid oletuseks. Kui tõesti soovite selgust endas ja olete valmis analüüsima oma suhet, siis võib olla abi pereterapeudi poole pöördumisest ja parim oleks teha seda koos mehega. Tema on praegu see, kellega on teil lähedane suhe ja selle kaudu, mis teie vahel toimub, saabki tegelda vajadusel ka kaugemale ulatuvate põhjustega. Kuid kõige olulisem oleks ju see, et praegune elu tooks rõõmu ja suhe toimiks.
Kui peaks olema aga kahtlus, et miskit põhjust pole ja eelnev jutt ei aita teid ka kuidagi edasi, siis tasub kaaluda ka seda, et võib olla on teil kalduvus depressiivsusele. Sellest siis üldine rõõmustus, väsimus, kaasneda võivad unehäired, söögiisu muutus, üldine närvilisus, pidev ärevus või siis tuimus jpt näitajad. Mitte just, et teil peaks olema need tunnused kõik korraga, kuid kuude kaupa seletamatu rõõmutuse tõttu (seda enam kui eluisu kaob ära) tasuks pöörduda psühhiaatri juurde.
