mure, siis järgmine. 2 aastase poisi ema on sattunud eluraskustesse. Tal puudub töö, kodu ja ka oma lähedastega on suhted katki. Ta rändab oma lapsega ühe pere juurest teise juurde. On loonud erinevaid suhteid ka meestega aga just oma raskele iseloomule ei klapi ta nendega ja kooselu jääb nii 2 kuu pikkuseks. Olen talle erinevaid variante pakkunud, et ta tööle läheks aga sinna paika on see jäänudki. Nüüd elab laps jupa kolm nädalat minu juures. Olen talle eluks vajaliku kõik muretsenud ja hoolitsen tema kui enda lapse eest. Esimene nädal oli meile väga raske, sest laps otsis oma ema ja ööseti oli elu äiritud. Ta oli ka haige nii, et pidin töölt puhkuse välja võtma, sest mulle ju haiguslehte ei anta. Nüüd tunnen, et asi hakkab normaliseeruma aga nüüd tahab lapse ema kaheks päevaks meile tulla last vaatama. Appi ma ei tea kas peale seda hakkab uuesti see trall pihta, sest ema tuletab ju lapsele ennast meelde. Kas on õige, et ema praegu tuleb või peaks ikkagi veel sellega ootama? Me ei ole mõelnud, et laps oma ema ei näeks vaid kardame lapsele stressi tekitada. Mis oleks õigem? Oskab keegi ehk aidata nõuga!
Olete võtnud enda hoole alla 2-aastase lapse, kelle ema oma ülesannetega ise toime ei tule. Väikesele lapsele, kelle eest ema ei hoolitse, on tingimata vaja turvalist inimest, kellega tal tekib usalduslik side. Kui laps on teiega harjunud ja te kõigiti lapse eest hoolitsete, on teist ilmselt saanud n-ö ema asendaja, kuigi kolm nädalat on suhteliselt lühike aeg, aga lapse vintsutused on kestnud, nagu ma kirja põhjal järeldan, kogu lapse eluea.
Arvan, et lapse ja ema kohtumist ei peaks takistama, kuigi see võib olla raske ja stressitekitav nii lapsele (kui ka emale), kuid täiskasvanud ongi ju olemas selleks, et lapsele raskes olukorras teda toetada ja mõista. Seetõttu on vaja, nt kui ema on last vaatamas käinud ja laps nutab ja emmet taga otsib, siis olla kindlasti toetavalt tema juures, hoida süles ja silitada, rääkides: sul on emast puudus, sa tahaksid emmega koos olla, sulle ei meeldinud, et emme jälle ära läks jmt. Raskes olukorras on inimesel, nii suurel kui ka väikesel, abi sellest, kui me anname talle teda mõistva sõnumi. Ka nii väike laps, isegi kui ta sõnade tähendust ei mõista, saab aru teie toonist ja kehahoiust, et teda mõistetakse ja seetõttu lapse emotsioonid tasapisi rahunevad.
Toetus raskes olukorras on lapsele igati vajalik, eriti vajalik on aga täiskasvanul seista selle eest, et laps ei satukski raskesse olukorda. Ehk on teil võimalik teha midagi selle heaks, et lapse ema saaks nii palju toetust, et suudaks leida kindla elu- ja töökoha ning hoolitseda ise oma lapse eest. Palun pöörduge kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, kus on inimesed, kes igapäevaselt tegelevad taoliste juhtumitega, kindlasti osakavad nad leida abinõud olukorra leevendamiseks, et liikuda parema lahenduse poole.
