Tunnen, et tahaksin teada rohkem psühholoogiast ja vallata neid tehnikaid ja mõtteviise, et muuta enda ja oma lähedaste elu paremaks, konfliktiväheseks, tasakaalukaks. Olen lugenud Jesper Juuli raamatuid, Gordonit, saanud suhtlemispsühholoogia kursuseid Tartu Ülikoolis (õppides küll teisel erialal). Kas te, professionaalsed nõustajad, oskate soovitada, kuidas ma võiksin oma psühholoogiateed alustada? Ei taha otseselt kellelegi midagi tõestama hakata (nagu tavalised bakalaureuseprogrammid ikka välja näevad), vaid enda huvi ja tempoga areneda. Kas peaks kuskile ülikooli siiski sisse astuma? Või mõnda erakooli, kursustele? Olen põhimõtteliselt enamikku teemasid Gordoni perekooli sisust õppinud suhtlemispsühholoogia kursusel ja praktilisel jätkukursusel, seega see vist hädavajalik enam ei ole? Palun jagage oma "juba selle tee läbi käinu" pilku Aitäh!
Ma saan aru, et teid on psühholoogia huvitanud juba mõnda aega. Seega võiks öelda, et olete sellel teel juba teatud kohta jõudnud ning te olete huvitatud edasi liikumisest, kuid ei tea, milliseid valikuid konkreetselt teha. Valikud sõltuvad kindlasti eesmärgist. Te ütlete, et tahate enda ja lähedaste elu paremaks ja tasakaalukamaks muuta. Kõige suuremat mõju enda lähedastele avaldate te läbi isikliku arengu ja muutuste. Kui teie ise omandate uued oskused ja hakkate pisut teisiti teatud asjadele vaatama, siis on sellel kindlasti mõju ka teie lähedastele.
Kui soovite isiklikule arengule panustada, siis ei ole ülikoolis õppimine vajalik. Võite osaleda koolitustel ja kursustel, mis on keskendunud oma teadlikkuse tõstmisele, uute teadmiste saamisele ning praktiliste oskuste treenimisele. Uued teadmised aitavad teadvustada, kus me parasjagu oleme ja kuhu tahame liikuda. Tõeliselt kasu saame aga siis, kui hakkame uusi teadmisi ka päriselt oma elus rakendama. Uute käitumismustrite proovimine ja rakendamine võivad olla üsna keerulised, sest harjumuse jõud on suur. Seetõttu on näiteks Gordoni perekool väga tõhus, kuna koolitus toimub pika aja (8 nädala) vältel ja koolituse vaheaegadel saab õpitut praktiseerida ning koolitusele tulles jälle nõu küsida ning uusi ideid ammutada. Ka koolitus ise on ülesehitatud nii, et igat teadmist saab praktiliselt ja turvaliselt proovida. Seega raamatute lugemisele ja teadmiste hankimisele lisaks tasub võtta praktilise suunitlusega koolitusi ja seejärel kodus uut ja kasulikku ise järgi proovida.
Kui teie eesmärk on aga psühholoogiks või nõustajaks saada, siis on vajalik ülikoolis süsteemselt õppida. Ülikoolis on paljud ained teoreetilised, mis aitavad avardada silmaringi, kuid ei anna praktilisi nippe, kuidas elus ja suhetes paremini toime tulla. Tavaliselt on praktiseerivad psühholoogid ja terapeudid õppinud lisaks ülikoolile veel palju muudki, mis on praktilisema suunitlusega.
Teiste aitamisel on alati väga oluline, et inimene on iseennast õppinud piisavalt tundma. Mida teadlikum on inimene oma tugevustest ja nõrkustest, unistustest ja hirmudest, ootustest tulevikule ja lapsepõlve mõjudest, hetke enesetundest ja vajadustest, seda lihtsam on tal ka konflikte rahulikult lahendada ja lähedasi suhteid luua. Kui inimene on enesega piisavalt rahul ja avatud, siis on tal ka teistele positiivne mõju ning tal on lihtsam abistavalt käituda.
Võite mõelda, kas oskate veel täpsemalt sõnastada, mis on teie eesmärk ja vajadus. Milles seisnevad tavaliselt need konfliktid, mida soovite vähendada? Kas soovite õppida konkreetseid oskusi? Või tahate laiendada üldiselt oma teadmisi? Kas tahate saada psühholoogiks? Või tahate olla psühholoogiliselt teadlikum ning nautida lähedasi suhteid? Kui te ei soovi minna ülikooli õppima, siis enesearengu koolitusi korraldatakse päris palju ja nende kohta leiab infot internetist. Võite ka siia uuesti kirjutada ja kui teil on tekkinud konkreetsem küsimus, siis ehk oskan midagi täpsemalt soovitada. Võite pöörduda ka karjäärinõustaja või mõne psühholoogi poole, et koos arutades leida just teie jaoks sobivaid õppimisvõimalusi psühholoogia vallas.
Aitäh!