Tere. Selline mure. Et momendil on käimas kohtugeis seoses lapse hooldusõigusega. Seni on minul ja lapse isal ikka jagatud hooldusõigus. Kuna me ei suuda vaatamata ponnistustele paika panna lapse ja isa külastusgraafikut ja ka seda, kes on kohustatud last trantsportima. Kuna lapse isa põhimõte on, et mina kolisin kaugemala siis pean ka mina trantsportima.
Lisaks sellele on meil tekkinud nüüd uus probleem nimelt soovib lapse isa suvel last enda juurde pikemaks ajaks aga kahjuks ei soovi seda väike 6 aastane piiga. Teades ja tuginedes varasemale kogemusele võib juhtuda see, et isa saades lapse ei too teda mulle tagasi minu soovitud kuupäeval ja kohta. Korra ta on seda juba teinud. Ja seda, et ma ei saa last sinna kuhu soovin ja siis kui soovin sain ma teada alles telefonitsi minuteid hiljem. Kui olin last juba oodanud. Tean, et kirjeldus on segane. Kuid sooviksin tead, millised on minu kui ema õigused sellises situatsioonis, kus meil on jagatud hooldusõigus aga kokkulepet pole saavutatud, kui kaua laps teise vanema juures viibib? Ja mina eeldan üht aga teine vanem ei nõustu sellega ning ei vaevu mind ka teavitama.
Kuidas ma saan täita nii oma lapsele antud lubadust, et ma arvestan tema sooviga?
Kooselu lõppedes tuleb vanematel läbi mõelda ja kokku leppida, kuidas edaspidi ühiste laste eest hoolitsetakse. Tihti on mõlemat poolt rahuldava tulemuseni raske jõuda. Teie kirjast loen, et on tekkinud lapse isaga vaidlus ühise hooldusõiguse teostamise üle ja olete pöördunud asja lahendamiseks kohtusse.
Vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 143 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi teine lõige räägib sellest, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
Seadus ei räägi konreetselt sellest, kui palju ja kaua laps teise vanema juures peaks viibima. Küll räägib perekonnaseadus sellest, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (§11. Seadus suunab vanemad kokkuleppe saavutamisele ja paneb südamele, et vanemad ei tohi omavaheliste suhete klaarimisel unustada lapse heaolu.
Parim lahendus oleks kirjalikult (näiteks e-posti teel) lapse isaga kokku leppida, mis päevadel ja kui kaua toimuvad kohtumised. Kirjalikult taasesitatav vorm annab teile hiljem võimaluse teise vanema kokkulepetest taganemist tõendada. Puhkuse veetmine teise lapsevanema juures ei ole midagi ebatavalist, aga arvestama peab lapse soove, harjumusi ja vanust. Selgeks rääkimist vajaks ka muudatuste osa, mis aja jooksul ja mis kanali kaudu peab teist vanemat sellest informeerima.
Soovitan teil kindlasti pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole, kes igapäevaselt selliste vaidlustega kokku puutub ja oskab hästi nõu anda ja ka kompromissile suunata.
. Seadus suunab vanemad kokkuleppe saavutamisele ja paneb südamele, et vanemad ei tohi omavaheliste suhete klaarimisel unustada lapse heaolu.