Mure 4 aastase pojaga. Viimasel ajal olen tähele pannud, et kui ta näiteks joonistab ja on värvide vahel valida, siis alati valib just musta värvi. Nädalavahetusel ostsime paki õhupalle ja sealt seest siis ka valis kiiruga kohe musta värvi palli. Muidu on ta väga tore ja jutukas poiss, aga samas väga memmekas. Väga kergelt hakkab nutma, kui kasvõi natuke häält tõsta ta peale.
Kas ma peaksin selle pärast muretsema või on see normaalne?
Olete mures lapse värvikasutuse pärast. Laps ei anna värvidele sellist tähendust, mida teame meie, täiskasvanud: et must on leina ja mure värv, valge puhtuse ja pruudi värv, roosa tüdruk-tite värv jne. Laps lihtsalt valib värvi, mis sel hetkel tundub sobivat, selged-sügavad, intensiivsed ja kirkad värvid on tihti laste lemmikud, nii et muretsema selle tõttu
ei maksa.
Tore kuulda, et tegu on jutuka ja hakkaja poisiga. Hääle tõstmisega võiks ju ikka tagasi hoida, kui laps selle peale nii ergult reageerib. Kindlasti tuleks lapse tundeid aktsepteerida, peegeldada tagasi kõike seda, mida ilmnemas näete. Kui laps saab aru, et tema tundeid ja vajadusi on mõistetud, tunneb ta end turvalisemalt ja tema eneseväärtustundel on võimalus kasvada. Kui laps tunneb end väärtuslikuna ja armastatuna, peaks tasapisi kasvama ka julgus ning enese eest seismise oskus. Loomulikult ei ole lapsel vajadust saada seda kõike, mida ta tahab, siin peab vahel olema täiskasvanud inimese filter. Ent kõige enne tuleb ikka anda lapsele see sõnum, et olete teda mõistnud ja alles siis on aeg täiskasvanulikuks nõuandeks või piiripanekuks.
