Mu 16 a tütar on rase. Tal on nn kindel suhe lapse isaga ja nagu aru olen saanud siis poiss on ka lapsest huvitatud. Aga lapse isa on 17 a ja käib koolis alles. Ma ei kujuta ette millest nad elama hakkavad! Ma ei tea enam idagi, olen nii suures segaduses ja ei oska kuidagi enam türega käituda. Mida ma talle ütlema peaks? Kuidas sellesse suhtuma?
Nüüd pole muud, kui palju õnne! Kallis tulevane vanaema, kirjutate, et ei oska oma tütrele midagi öelda. Ärge siis öelgegi, ainult kuulake teda. Äkki on tal mure, kuidas hakkama saada, mida teie asjast arvate? jne. Usun, et päris planeeritud see rasedus nüüd küll polnud ja seega on ta tütrelegi stressi allikas, ükskõik, kuidas ta ka käitub. Mäletan, et olin ise sel ajal tänulik iga mõistva suhtumise , kuulamise eest. See tekitab turvatunde ja seda on last ootaval naisel väga vaja. Vaja on seda ka lapsel, kes kõik ema meeleolud ja tunded kaasa elab. Olge oma tütrele toeks ja abiks. Olge tugev ja kaitske teda tuttavate uudishimulike või teravate küsimuste eest. Usun, et armastate oma tütart ja soovitan seda talle ka öelda. Koos saate probleemidest üle ja saate tunda rõõmu sündivast lapsest. Lõppude lõpuks on ju kõik hästi: olemas on ema, isa, vanaema ja küllap ehk isapoolsedki vanavanemad. Saage omavahel kokku ja arutage muret tekitavaid probleeme. Koos on lahenduste leidmine kergem. Oodake seda uut ilmakodanikku armastusega ja saate tunda temast palju rõõmu.
