Tere!Minu mure on pisut kentsakas:Kui mu mees on kodus,siis mitte midagi ei laabu-ei saa kodutööd tehtud,ei tule toit välja nii,nagu vaja,ka aiatöödega on nii nagu on.Aga kui teda pole kodus,on kõik teisiti-töö lausa lendab,toidud tulevad välja,aiatöööd saavad tehtud-ma tunnen,et ma elan!Mees on mul praegu kaugemal tööl,kui tean,et ta tuleb koju,siis püüan küll,et talle midagi head valmistada,kuid enamasti ei tule midagi välja nii,nagu vaja:Toit on kas toores,mage,lääge,vesine,või liiga rasvane,ka pannkoogid ei tule enam hästi välja-ei tea,milles on asi.Üldse tunnen,et kui ta on kodus,siis ma olen nagu ketti pandud koer.Alles siis,kui ta on läinud,tunnen end taas vabalt.Täna tegin süüa-tuli nii hästi välja,et mul oli lausa kahju,et mees ei saa seda süüa.Teiselt poolt aga-seal,kus ta tööl on,ta saab kuninglikult süüa,ning ega ta seda siis enda teada ei jäta.Ka muu asja osas on nii,et teised on targemad ja paremad,kui mina.Kuidas leida lahendust?
Teie kirjast selgub, et olete häiritud, kui mees koju tuleb. Te valmistute, püüate talle meelehead valmistada, kuid edutult. Näib, et asi pole mitte vaid kodutööde laabumises või toidu valmistamises, vaid selles, mis toimub teie suhetes. Kui teile tundub, et olete „nagu ketti pandud koer“, siis on oluline endas selgust saada, mis on need piirangud, mida mehega koos olles tunnetate, mis teeb enesetunde ärevaks, suhted pingeliseks. Mida ootate mehelt, et tunneksite ka temaga koos olles end vabalt, saaksite olla teie ise? Seega tuleks teil enesesse vaadata ja seejärel mehega oma häiritusest rääkida. Samuti võimaldage mehel tääkida sellest, mis tema rahulolu mõjutab, mida tema jaoks tähendab see, et ta on kaua kodunt eemal. Kui ta pole teie igapäevase eluga piisavalt seotud, siis see mõjutab ka teie suhet. Arutlege koos, kuidas saaksite suhet hoida ka siis, kui mees on kodunt eemal ja mida ta vajab koju tulles. Oluline on ju see, et te teineteist mõistaksite ja toetaksite. Lahendused olukorrale on need, mis tulenevad teie mõlema vajadustest ja sobivad mõlemale.
