tere!ma eitea ma jöllitan vahet pidamata yhte punkti nagu unustan ennast oma maailma et ei pane tähelegi mind ymbritsevat isegi tööl kui on löunapaus siis möni töökaaslane hyyab,et helen kuku kas sa magad vöi?ma armastan enda poega aga ma tunnen et tahan temast rahu saada.olen ma halb ema ja mida ma tegema peks ,kuskohast abi otsida?
Teie kirjelduse järgi on mul tõesti raske arvata, millega võib olla tegu. Ehk olete liialt hõivatud töö ja lapsega ning ei ole ammu saanud aega iseendale? On teil ehk liialt muresid? Mingi konkreetne probleem, mis painab sunnib mõtteid vaid sellele keskenduma? Soovitan pöörduda nõustamisse, ka perekeskuse kodulehelt leiate vastavaid kontakte. Pikema usladusliku jutuajamise jooksul võib tulla selginemist ja mõtteid edasiseks.
