Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Ei tea enam mida teha

tundmatu
Külaline
Postitatud 30.12.2010 kell 15:35
Alustan päris algusest siis,tahtsime mõlemad väga mehega last ja üritasime enne 6 aastat kui jäin rasedaks.Olime väga väga õnelikud,kui saime endale pisi poja ja oleme muidugi siiani,aga asi on minus,olen viimasel väga närviline,mulle ei meeldib enam ükski asi,mees saab iga pisema asja pärast sõimata ja poja keda ma nii väga tahtsin ja keda ma armastan saab samuti riielda,eriti närviliseks lähen ma siis,kui ta jonnib pikalt.(ta praegu selles eas).ärge palun kritseerige mind vaid nõudke,mis saaksin teha,et asjad paremuse poole hakkaks liikuma,sest armastan oma peret väga ja ei taha,et neil minu pärast halb oleks.
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 31.12.2010 kell 00:03
Kõige parem ja efektiivsem, mida saate selles olukorras teha, on seista enda eest.
Kui perre sünnib ka kõige oodatum väike laps, siis ei ole see olukord peaagu kunagi nii idülliline, kui paar enne lapse sündi ette kujutab. Laps võtab palju rohkem meie aega, tähelepanu ja energiat, kui me seda kujutleda oskame, lapsuke pole sugugi ingel, vaid kujunev isiksus oma vajaduste, eripärade ja nõudmistega (jonn on sõnum, viide katmata vajadusele) ja ta ei ärata meis, vanemates, sugugi vaid helgeid tundeid, sest meiegi oleme ainult inimesed.
Kirjeldatud olukorras jäävad vanemate enda vajadused tahaplaanile. Kui laps on veel väga väike, on see ka normaalne, et laps on kõiges nr 1, ent siiski tuleks vaadata oma elu üle selle pilguga, kuidas leida aega endale ja paarisuhtele.
Ehk olete juba esitanud endale neid küsimusi, ent nimetan põhilised siin veel üle.
Kas saate piisavalt magada? Väsinud ema on närviline lapsega ja tige ka mehe peale, nii et selle eest peaksite kindasti seisma, et oma unevajaduse kaetud saaksite.
Kas majapidamistööd on mõistlikult jaotatud? Pidage mehega läbirääkimisi, tehke kindlad kokkulepped, kes teeb mida ja millal, kui kokkulepped ei pea, võtke asi uuesti üles - pere-elu on paljuski meeskonnatöö.
Kas saate vahelgi üksipäini väljas käia? Omaette olemise aeg on väga väärtuslik, just see on ressurss, kust tuleb palju energiat paarisuhtesse, mis väikese lapse sündides ikka ju veidi tühjemaks jookseb.
Kas käite vahelgi mehega kahekesi väljas? Nädalavahetus spaas, segamatu õhtusöök vaid kahele, jutuajamised "nagu vanasti" jmt - kõik kahekesitegevused peaksid aitama suhet toita. Kui laps on juba üle aasta vana, peaks ka seks suhtesse tagasi jõudma. Leidke selleks aega ja energiat.
Kui tihti leiate mehega ühist jututeemat? Looge mõlemale sobivaid rutiine. Pange õhtul, kui laps juba magab, telekas kinni ja rääkige teineteisele päevasündmustest, mõtetest, ideedest...
Kõik nimetatu peaks aitama luua uut energiat, mida vajate. Teie vajaduse eest saate seista vaid teie ise. Rääkige oma mehele avameelselt, kuidas end tunnete ja mida vajate, samuti, mida ootate temalt. Kuulake ka, mida mees sellest kõigest arvab. Kindlasti on ta valmis teid toetama.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!