Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: teismelise probleemid

uus
Külaline
Postitatud 25.11.2010 kell 12:55
17 aaastane poeg. Olnud suhteliselt mõistlik. Aeg-ajalt olnud probleeme koolist puudumisega, aga alati kooliasjadega hakkama saanud. Nüüd gümnaasiumis vahepeal kipuvad probleemid ka kooliga hullemaks minema, nüüd, kus pigem ise võiks juba vastutuse võtta. Räägitud, saab aru, aga puudub ikka. Ise ka ei tea, miks, otsest põhjust nagu enamasti polegi. Hullem aga see, et nüüd on hakanud vanemate tagant raha varastama. taskuraha on olnud piisav - 500 kr/kuus. Hakanud suitsetama, alkot ilmselt tarbib ka aeg-ajalt, aga mitte pidevalt, narkootikume pole märganud. Samas sõpru vähe, suhtlemisprobleemid, teatav arvutisõltuvus. Suhted perekonnas noh, nii nagu on -üldiselt normaalsed, kasuisa, kellega saab läbi mitte just lähedaselt, kel ehk veidi probleeme noorte inimeste mõistmisega. Aga midagi hullu ka ei ole. Bioloogiline isa ei ole eriti huvitatud temaga suhtlemisest. Mina ja poeg saame enda arust normaalselt läbi, ehkki, pean tunnistama, olen palju tööl. samas, ega poeg ise ka ju enam eriti minuga/meiega koos aega veeta ei taha, isegi kui selleks aega on ja olen pakkunud võimalust.
Küsimus -mida teha, et olukorda parandada, kas üldse on veel võimalik midagi teha selles vanuses? Ahjaa, varguse probleem oli ka korra kunagi 8-aastasena, sellest saati pole siiamaani kordunud (vähemalt teadaolevalt).
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 28.11.2010 kell 02:07
Ikka ja alati on võimalik suhteid paremaks saada, vaja on tõelist tahtmist ja kannatlikkust pingutuste tegemisel.
17-aastane peaks tõesti oma arengult olema sealmaal, et on võimeline vastutama oma otsuste eest. Samas ei ole ta veel kaugeltki täiskasvanu, puberteediiga kestab veel mõni aasta pärast kahekümnendatki eluaastat. Seetõttu vajab poeg endiselt teie toetust ja hoolimist – tõsi, teisel moel, kui veel mõni aasta tagasi. Laste ja vanemate suhted hakkavad just ses laste vanuses liikuma suhtelt laps–täiskasvanu suhtele täiskasvanu–täiskasvanu. Selle suhte juurde kuulub kindlasti vastastikune respekt ja teineteisega arvestamine, lähedust aga peaksid aitama luua jutuajamised, kus kõne all kummalegi olulised teemad. Sõbrad, filmid, raamatud, eluväärtused, päevasündmused – kõik need peaksid andma jutuainet ja aitama luua tunnet, et koos on hea olla, et ollakse teineteisele tähtsad. Muidugi ei pea nii suure pojaga enam pidevalt ninapidi koos olema, kuid ilmselt on teie omavaheline kontakt siiski liialt hõre – kirjutate, et teil on pikad tööpäevad ja et kasuisal on probleeme noorte mõistmisega.
Inimesed käituvad väga tihti nii, et ei räägi sellest, mis muret teeb, kuid mure olemasolust annavad nad märku mingi käitumisega. Sageli ei teadvusta inimene ka ise, et tal on probleem ja et see paneb teda käituma teisel viisil kui seni.
Kirjutate, et olete pojaga rääkinud ja see on kindlasti kasuks tulnud. Kuid selleks, et oma poja probleemidest aru saada, tuleks teda tähelepanelikult kuulata. Selleks on vaja võtta aega ja eemalduda kõigist segajatest (telekas, teised pereliikmed). Tõeline kuulamine tähendab, et lülitate oma mõtted ajutiselt välja ja keskendute kuulamisele, sealjuures poega kritiseerimata ja oma lahendusi välja pakkumata. Alustama peaksite jutuajamist teie. Väljendage oma muret ja hoolivust, näidake välja soovi toetada ja mõista.
Alkoholi ja suitsude proovimine kuulub ikka maailma aktiivselt uuriva teismelise repertuaari. Keelamine siin ei aita, küll aga saate endakohaselt ja selgelt väljendada, mida teie nendest tegevustest arvate. Kui olete oma arvamuse esitanud ausalt, mõjusalt ja liigset survet avaldamata, on lootust, et poiss aja jooksul järele mõtleb ja ehk teisi valikuid teeb.
Arvutisõltuvus ja vähene sotsiaalsus on enamasti omavahel seotud. Võib olla, et poeg tunneb end sõprade seas tõrjutuna ja seda on ühel 17-aastasel kindlasti raske taluda. Ehk saaksite siin abiks olla ja arutleda, mida võiks ette võtta, et olukorda muuta.
Varastamine on juba tõsine ohumärk. Kui taskuraha on piisavalt, mida siis poiss tegelikult varastab? Teie tähelepanu? Hoolivust? Varastamise põhjus on harva see, et midagi konkreetset on puudu. Puudu võib olla tunnustusest, heakskiidust, seotusest... Usalduslikud jutuajamised pojaga toovad siin kindlasti suuremat selgust.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!