Mure 15 a. pojaga, kes elab isa juures selle a. algusest. Isa soovib panna poega erikooli kuna poiss teeb pahandusi ja ei õpi (tunnistusel oli kolm kahte). Erikooli panekuks peab aga olema rohkem pahandusi. Minul on uus pere ja väikelaps, kellekõrvalt ei jää palju aega pojaga tegelemiseks, pealegi elan teises linnas. Poja hinded paranesid peale isajuurde kolimist aga nüüd jälle läheb allamäge. Tundub, et isal olid suuremad ootused, lootused pojasuhtes aga halb käitumine ja halvad hinded ei kao niiruttu...
Mida ma peaksin tegema kui isa ei taha enam poega kasvatada ja minujuurde ta ka ei saa kuna minu mehega nad ei saanud üldse läbi ja kool on teises linnas. Kas 15 a. võib üksi elada, ta ise arvab, et saab hakkama aga ei kujuta seda hästi ette...
Olete mures ja ei tea, mis oleks pojale parim olukorras, kus isa ei taha enam teda kasvatada ja ka Teie juures ei saa ta läbi mehega. Võimalik, et poiss on samuti segaduses ja tunnetab, et teda ei taheta või ei suudeta teda kohelda viisil, mis aitaks tal teisiti käituda, ootustele vastata ja mis motiveeriks teda õppima. Iga laps vajab (omal erilisel moel kindlasti ka teismelised), et tema vanemad aitaksid tal piire mõista, end turvaliselt tunda, seda ka ebaõnnestumiste korral, vajadusel oleks kellega protestida ja kes märkaks ka teda, tunnustaks tema eripära, mõistaks tema maailma. Selleks kõigeks on vaja vähemalt üht lähedast inimest ja kodu. Seega ei erikool, üksi elamine ega ka omaealistega koosolemine ei paku kõike seda, mida ta vajab. Teismelistele, isegi kui nad seda kuidagi välja ei näita, on väga oluline vanemate suhtumine ja teadmine, et neid võetakse tõsiselt ja neist hoolitakse. Praeguses olukorras on väga oluline, et poiss seda oma vanematelt kuuleks.
Kuidas aga saavutada seda, et vanematel oleks kergem oma lapsi mõista ja nendega kooselu jätkata viisil, et keegi ei tunneks enda kannatajana ega kaotajana, on vahel väga raske, kuid kindlasti mitte võimatu. Mida te ka ei otsustaks, on tähtis hea läbisaamine ja kontakt poja ja vanemate vahel. Seetõttu soovitan väga pöörduda koos (ema, isa, poeg) pereterapeudi või psühholoogi poole.. Kui erinevates linnades elamise tõttu on keeruline kõik koos minna, siis emb-kumb vanem saab seda oma linnas ette võtta.
Häid lahendusi!
