Külastan tihti igasuguseid foorumeid ja tahaks natuke end harida ja küsida sotsiaaltöötajate kohta. toon näite selleks. oletame et ma lähen foorumis ja kurdan seal muret et kohalik omavalitsus mind ei aita ega ka ei toeta mind. lähen seal vaidlema paljudega, kes tahavad mind muidugi aidata, aga jäärapäiselt vaidlen vastu. et abi ei ole võimalik saada, ei ole mõtet minna ka küsima nagunii keegi mind ei aita. Selle peale võtab üks kolmas isik, kes mind üldse ei tunne, kätte ja helistab valla sotsiaaltöötajale, selle valla omale kus ma parasjagu elan ja kust ma väidetavalt abi ei ole saanud. ja uurib minu kohta, kas mu jutt on õige ja siin väidab üks inimene et tal oleksabi vaja ja et teda ei aidata. mille peale sotsiaal töötaja lahkelt räägib, et selle inimesega on vot sellised lood, lapsed on ära võetud, ise ta oma eluga hakkama ei saa jne. ja siis see kes küsis tuleb ja räägib sellest foorumis ka teistele. siit ka minu küsimus, kas sotsiaal töötajal on lubatud minu elust, käitumisest ja muudest probleemidest rääkida kolmandale isikule, kes mind üldsegi ei tunne, ta ei ole mu lähedane ega ka mitte keegi? tegelikuses on mu elus ikka kõik korras, see oli lihtsalt näide ja taolisi situatsioone olen ma märganud foorumites suhteliselt tihti ja kohati nagu häirib selline asi. esiteks et inimesed üldse sedasi teevad, kas siis huvi või püüd tõesti kedagi aidata või mis iganes see ka on. aga minu arust peaks ikka igal inimesel olema nagu õigus privaatsusele ja ka sellele et tema isiklikust elust ei kuuleks pool eestit kui ta seda just ise ei taha, ei lähe näiteks võsareporterisse. ma ei tea kas püstitatud teema üldse kuulub siia või mitte, aga ma ei oska mitte kuskile mujale ka pöörduda, et saada selle küsimusele vastust.
Ette tänades
Kaisu
Tere
Püstitatud teema on väga huvitav arutlus internetifoorumite ja anonüümsuse kohta. Jagan Teie tähelepanekuid sarnaste juhtumite osas ja lisaksin siia veel tuttavad või väidetavad tuttavad, kes püüavad (vahel ka ebaõnnestunult) isikuid paljastada. Kahjuks vähendab see paljude abivajajate usaldust ning hirmust äratundmise ees jääb ehk püstitamata nii mõnigi oluline teema.
Mis puudutab konkreetset näidet sotsiaaltöötaja kohta, siis ükskõik mis ametnik, kelle käsutuses on nii isiklikud andmed, ei tohiks neid avaldada kolmandatele pooltele (siia alla ei lähe küll näiteks politsei abistamine vägivallajuhtude korral vms). Lisaks olukorrakirjeldusele sisaldub taolistes sõnavõttudes sageli ka hinnang, mis võib olla täiesti ametniku või infovahendaja isiklik arvamus. Mis on nende inimeste eesmärk, ei oska tõesti öelda. Kas oskamatus end teiste kingadesse panna? Skandaalijanu? Iseenda parem enesetunne - mina elan õigemini? Võimalik, et vahel aetakse enda meelest täiesti õiget asja - püütakse paljastada valetamist. Kas just kõige õigemate vahenditega, see on küsitav.
Ei saa ka soovitada, et oma murest rääkides mõningaid üksikasju muudetaks, et äratundmisvõimalust vähendada. Iga detail võib olla oluline paremaks abistamiseks.
Kahjuks ei saa ma siinkohal garanteerida, et perekeskuse foorumis poleks äratundmine üldse võimalik. Püüame kontrolli all hoida kõik isiklikuks minevaid ja laimavaid kommentaare ning vajadusel kustutame probleemsed postitused kiiresti. Soovime, et meie külalised tunneks end siin mugavalt ja turvaliselt. Vaid nii saame toeks olla või siis arutleda koos huvitavate teemade üle.
Kõike ilusat
Mari-Liis Tikerperi
. ma ei tea kas püstitatud teema üldse kuulub siia või mitte, aga ma ei oska mitte kuskile mujale ka pöörduda, et saada selle küsimusele vastust. 