kasvatan oma lapsi üksi (4 ja 6a), tööd teen praktiliselt 7 päeva nädalas, töökohustusi on palju, lisaks kodu korrashoid ja muud probleemid...
õhtuti olen väsinud, ei suuda lastega tegeleda. tihti nad tülitsevad ja ma ei suuda nende probleeme lahendada- kes tegi õieti, kes valesti.. siis lihtsalt lähen endast välja ja kamandan nad oma tuppa...
nutt tuleb tihti kõige peale, et ma ei saa enam hakkama...
miks ma ei suuda olla parem ema?
Kindlasti olete oma lastele parim ema. Samuti mõistate, et olete ülekoormatud ja ei jaksa end pühendada lastele nii palju kui soovikste ja nad vajaksid. Laste tülid kipuvad ka siis rohkem tulema, kui vanemad väsinud ja ei jaksa nendega piisavalt tegeleda.
Eelkirjutajaga nõustun, kui muud ei jaksa, siis vähemalt selgitage lastele, kuidas end tunnete ja soovite puhata. Lapsed, kes ju terve päev peavad ilma emata hakkama saama, vajavad ometi tema lähedust, ka nemad soovivad oma päevastest tegemisi ja elamusi jagada, olla oma vanemale tähtsad ja saada tähelepanu. Kui igapäevaselt ei jaksa, siis on hea teada, et on tulemas päev, nt puhkepäev ja siis saab koos olla. Peaasi, et lastel poleks tunnet, et neist ei hoolita ja neid tõrjutakse.
Mõelge, mida saaksite teha iseenda aitamiseks, kas on võimalik, et vahel tegeleb keegi teine lastega, et anda Teile puhkust või kui vältimatu on, et töötate 7 päeva nädalas. Keegi ei peaks nii jätkates kaua vastu ilma, et tekiks kurnatus, kodutööde kuhjumine, närvilisus, suhetes mittemõistmisi, lõpuks stress või depressioon.
Mõlge, mis on Teie enda jaoks kõige tähtsam, et end hästi tunda. Kui ise olete terve ja tasakaalus, siis on ka lapsed rõõmsad ja rahulikud.
Häid lahendusi ja muutusi.
