Kuidas sellise hirmuga toime tulla, sellega kaasneb ka ärevushäire. See kõik on hakanud minu elu segama. Ja kui palju on eestis inimesi kes on sellega hädas ja kas on eesti-keeles ilmunud selle kohta ka mingit raamatut, mis käsitleks ainult seda hirmu?
Emetofoobia on häire, mis kuulub foobsete ärevushäirete gruppi ning on suhteliselt sage, et antud spetsiifilise foobiaga kaasneb ka ärevushäire diagnoos. Kahjuks ei oska ma teile öelda kui palju on Eestis emetofoobia diagnoosiga inimesi, kuid igasugused lihtfoobiad on üle maailma üsnagi levinud. Emotofoobia puhul räägitakse 2 kategooriast: ühed inimesed kardavad seda, et hakkavad ise oksendama (teiste nähes) ja teised kardavad, et keegi teine hakkab nende läheduses oksendama. Kõik see võib viia selleni, et teistega suheldakse ja kodust väljas käiakse minimaalselt, söömine võib olla tugevasti häiritud. Antud foobia puhul on leitud, et sageli on see alanud lapsepõlves või varajases nooruses seoses mingi oksendamise olukorraga, millest on jäänud negatiivsed mälestused ja uskumused seoses oksendamisega.
Emetofoobia raviks, nagu kõigi foobiate puhul, soovitatakse kõige sagedamini kas käitumuslikku (tegeletakse peamiselt käitumisega, ka mõtetega) või kognitiiv-käitumuslikku (KKT, tegeletakse käitumise, tunnete ja mõtetega) teraapiat. Mõlemas teraapias kasutatakse sageli desensitiseerimist. See tähendab, et inimene on vastamisi sellega, mida ta tegelikult kardab ja tahab iga hinna eest vältida. Alustatakse kõige vähem hirmutavate olukordadega ja järk-järgult jõutakse selleni, mis on inimese jaoks kõige hirmsam. Näiteks võib inimese jaoks olla hirmus vaadata filmi episoodi, kus keegi oksendab ning teraapia osa ongi siis sellist episoodi vaadata. KKT puhul tegeletakse ka inimese irratsionaalsete mõtete vaidlustamisega (nt mõttega, et kui hakkan restoranis oksendama, siis kõik vaatavad mind ja mõtlevad, et ma olen närvihaige).
Kui teie juhtumi puhul on foobia kestnud pikemat aega, siis võib alguses olla keeruline sellega üksinda toime tulla, nö iseseisvalt ravida. Soovitan teil kontakteeruda mõne psühhoterapeudiga, ennekõike just kognitiiv-käitumusliku terapeudiga. Ühtegi otseselt emetofoobiat käsitlevat eesti keelset raamatut ei ole ma kahjuks näinud, kuid on olemas päris häid raamatuid selle kohta, kuidas tulla toime ärevuse ja ärevushäiretega
