Kõik hakkas peale esimese lapse surma 2006 a. Ma ei tahtnud väljas käija ,inimestega suhelda, olin lihtsalt kogu aeg kodus...Kuni lõpuks proovisin hakata koolis käima...sain sealt omale ühe sellise sõbranna kellega käisime pidudel praktiliselt igal võimalusel...tundsin end jälle elavana...Otsustasime mehega et tahame uut last ja sama aasta detsembris jäin rasedaks ,elu hakkas juba enam vähem minema kui järsku haigestus mu isa vähki ja 2007 a. oktoobris ta suri...Mida aeg edasi seda hullemaks see valu läks....Ma pole siiani suutnud selle mõttega harjuda.....Arvasin et probleemidele tuleb lõpp, aga ei .Mu laps sündis septembris nüüd on ta juba aastane ...Peale isa surma olin emale koguaeg toeks käisin (käin)igapäev tema juures ,aga mu mehele see ei meeldi..kogueag tekivad sellest probleemid.. paar korda oleksime isegi lahku läinud , mida ma ei taha aga oma ema ma ka üksi ei jäta...Ma ei tea kohe mida teha ja siis veel see kool mees tahab et ma keskkooli ära teeksin aga ma lihtsalt ei jõua tunnen ennast kogu aeg nii väsinuna ja ma ei taha sellest tüli sellepärast pole ma talle ka seda rääkinud...Palun andke nõu mida edasi teha...
Kurb on lugeda Teie leinast ja valust. Olete tunnetanud, et aja möödudes võib valu koguni süveneda ja leppida toimunuga on raske. Et kaotustega toime tulla, vajate ilmselt aega, mõistmist ja emaga koosolemisi ka Teie ise. Võimalik, et mehelt pole Te saanud piisavalt tuge. Emaga igapäevane suhtlemine võib omakorda kujuneda taksituseks mehega jagada oma kurbust ja üleelamisi, seega emotsionaalselt lähedasi suhteid luua. Vastastikuse mõistmise ja pingete vähendamisel oleks oluline, kui mees saaks väljendada, kuidas ta end tunneb, kui olete sageli emaga koos ja kodunt ära, milline on selle mõju temale. Võimalik, et praegune mehe rahulolematus tuleneb tema kõrvalejäetusest. Kui säilivad emotsionaalselt väga lähedased suhted vanematega, siis võib paarisuhe kannatada.
Ühisest avatud vestlusest võib selguda see, mida kumbki vajate ja mida olete valmis muutma, ilma et keegi, sh ka suhted emaga saaks kannatada.
Samuti on oluline, et arutaksite koos, mis aitaks väsimusest üle saada ja millised on tulevikuplaanid, kas ja millal oleksite valmis õpinguid jätkama jne.
Avatud vestlusi ja vastastikust mõistmist teile kõigile.
