Tere, lugu on selline.Minul on aastane laps, elame kesklinnas.Meie majas on lastesoim,hoovis-mänguväljak.Olin lapsega õues ning lasteaia lapsed tulid ka õue.Üks kasvatajast tuli minu juurde ja ütles, et meie ei tohi mänguväljakul olla kuna juhataja ütles.Ütles, et tulge siis kui lapsi õues ei ole.Mina võtsin lapse sülle ja läksime koju, koju tulles nutsime mõlemad.Kuidas ma siis aastasele lapsele seletan, et ta ei tohi nende lastega mängida.Ega me ei seganud, istusime vaikselt nurgas.Kasvataja ütles, et kui teie siin olete hakkavad kõik teised emad ka käima.
Ma ei saa sellest aru kas kõik lapsed ei ole lapsed?
Kas kasvatajal oli õigus??
Olete pettunud lastaia-poolses suhtumises ning peate oma keelamist ka ebaõiglaseks. Ilmselt on oluline saada selgust, mis õigused on majaelanikel või ümbruskonna emadel-lastel ja mis lastaaial. Ükskõik, mis ka formaalselt kellegi õigus on, oleks ju hea ka heanaaberlikud suhted ning miks ka mitte sisemine rahulolu, et kellegi vajadusi ja õiglustunnet poleks riivatud.
Niisiis, kui probleem jäi lahendamata ja selgus saamata, siis tasub asi ette võtta ja näiteks juhataja endaga sellest rääkida. Ja ikka nii, et saavutada selgus, vastasikune mõistmine ja vajaduste ärakuulamine ning selged õiglased kokkulepped. Võimalik, et Teil on ka ümruskonnas mõttekaaslasi, kellel samasugused mured ning nende huvide teadmine oleks samuti abiks olukorra lahendamisel nii, et võimalikult paljude huvid saaks arvestatud ja rahulolu saavutatud.
Tulemulikke läbirääkimisi.
