Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Kuidas aidata? (väga isiklik)

Mures
Külaline
Postitatud 17.01.2008 kell 15:38
Kuidas aidata inimesel vägistamisest üle tulla? Ma tahaks teda (nie ei maini) aidata, kuid olen siinkohal täiesti nõutu. Ta tahab koguaeg üksi olla (kuigi enne oli tema see, kes seltskonda lõbustas), ta suudab küll tulla toime igapäeva eluga, kuid ta vajab selleks aega ning mõned asjad jäävad pooleli. Kui küsid, et kas ta vajab rääkida ja kuidas ta end tunneb, siis ta ütleb et kõik on korras. Ma saan aru, et see on tema elu jne edasi, kuid ma näen et tal on raske ja et ta ei suuda sellest üle olla. See teeb mulle endalegi haiget nii lähedast inimest sellisena näha ning ma tahaksin teda väga aidata. Kindlasti soovitaksite psühholoogi, kuid ta ei taha sellest rääkida. Tal on piinlik selle pärast ja samuti ei ole ta inimene kes end teistele nii kergesti avaks. Keegi ei saa teha juhtunut olematuks, kuid ma tahan et ta saaks aru, et see ei olnud tema süü ning et see kõik on nüüd läbi. Kuidas aidata?

Olivia S.
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 20.01.2008 kell 20:17
On väga raske vaadata lähedase inimese kannatusi, kes on midagi sellist läbi elanud. Vägistamise kogemus on emotsionaalselt sedavõrd raske, et sellega üksi toime tulla on erakordselt keeruline ja aeganõudev. Seega spetsialisti oskuslik abi võiks olla siinkohal oluliseks toeks.
Väga tüüpiline kriisireaktsioon on inimestel see, et nad justkui kaotavad iseenda vastu huvi, kinnitades ümbritsevatele et kõik on korras. Vägistamise järgselt peamised probleemid mis ilmnevad on seotud enesehinnangu ja eneseväärikuse ning -väärtustamisega. Pahatihti võib ilmneda sinna juurde ka ennasthävitavat käitumist. Ennasthävitava käitumise väljendusi võib olla väga erinevaid, näiteks: enese hooletusse jätmine, joovastavate ainete tarvitamine, riskeeriv käitumine jms, mida sisuliselt võib käsitleda kui enesekaristamisena. Vägistamisohvrite puhul võib esineda ka käitumist vastavalt sellele, kuidas inimene kujutab ette eneseväärikuseta inimese käitumist (nt valimatud seksuaalsuhted).
On väga raske aidata inimest, kes ei soovi abi vastu võtta. Oma abi pakkumisel ei tohiks kindlasti olla pealetükkiv. Väga oluline on aga pidevalt anda inimesele toetuse märke, sest vägistamisohvritel on juhtunu tagajärjel väga tihti madal hinnang iseendale ja nii võib juhtuda, et kiputakse ka ümbritsevaid valesti hindama (“Nad hoiavad minust eemale”, “Ma pole midagi väärt” jms). Kuidas siis abistada sellises olukorras mittepealetükkival moel, kus inimene ise eitab abistamise vajadust? Üheks võimaluseks on kirjutada kiri. Kirjas võiks väljendada oma poolehoidu ja valmisolekut abistada. Kiri võiks anda edasi avameelselt ja siiralt kõike seda mida Sina tunned ja mõtled. Ka see, et Sa tahaksid väga aidata, kuid ei tea täpselt kuidas… et oled püüdnud rääkida, kuid kardad olla pealtükkiv … jne. Selline kiri võiks anda edasi sõnumi, et kui sõber on valmis endaga toimunut jagama siis on olemas inimene, kes temast väga hoolib ja tahab olla toeks.
Kriisi reaktsioonidest ja osutatavast abist võid lugeda veel juurde interneti leheküljelt http://www.ohvriabi.ee/ksrmt_2002/ksrmt_2002.rtf


Postitus muudetud Angela Jakobson poolt.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (3)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!